Jne. Juteini arvab, et nii peabki olema. Reinhold van Becker- hakkas rahvaluulet koguma ja kutsus ka teisi üles. Halvustas avalikult neid, kes soome keelt ei tahtnud kõnelda. Peale tema kogusid rahvaluulet peamiselt Porthan ja A. J. Sjörgen. Becker oli ka rahvuseepose kirjutamise idee looja. Zacharias Toppelius- arst, kes hakkas avaldama kogutud rahvaluulet. Tema juures käisid kaupmehed, kellelt ta pani veel neid kirja ja siis 1882 avaldas 5 vihikut. Kaarle Akseli Gottlund- käis Kesk-Rootsis metsasoomlaste juures. Nad viidi sinna 17. sajandil. Gottlund avastas nad 19. saj ja uuris nende seisu: nad ei osanud lugeda ega kirjutada. Rootsi prints toetas tema üritusi metsasoomlastele koolide rajamist jne. Aga koolid said rootsikeelsed ja jumalateenistused tulid, aga ka rootsikeelsed. 1828 avati Helsinkis ülikool (end Turu). Seal toimis Laupäevaselts (Lauantaiseura). Johan Ludvig Runeberg, Johan Vilhelm Snellman, Elias Lönnrot, Matias Aleksanteri Castrén olid
) 2) ajaloolis-konkreetsed (Haaviko Sampo kui Bütsantsist ärapätsatud rahalöömismasin VÕI ,,Rolandi sammas" kaubandus-õiguslikuerikorra märk tekitas väidetavalt tülisid(Klinge)) - 3) abstraktsed Paralleelid/Võrdlused: · India vedade soma ühtaegu esineb jumala, taime ja joovastava joogi kujul (ehk on ka sampo jumalik kultusobjekt, mida anti/antakse edasi metafooride abil) (Bregenhøj) · Pandoora laegas (Gottlund) · Püha Graal (Grimm) · Rikkusi koguv varahankija + varaveski, võrreldav Eesti kratiga VÕI Päike, mis on tõlgendatud veskiks, sarnane (jällegi) Püha Graali või Hüümiri katlaga (von Schroeder) 35. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg", ehk missugune oli Kalevipoeg enne "Kalevipoega"? Eepost põhineb (toetub?) karjala eepilistel kangelaslauludel ja loitsudel. Eepilised laulud sisaldavad
puuga, millele soome-ugri püstkojad toetusid?) 2) ajaloolis-konkreetsed (Haaviko – Sampo kui Bütsantsist ärapätsatud rahalöömismasin VÕI „Rolandi sammas“ – kaubandus-õiguslikuerikorra märk – tekitas väidetavalt tülisid(Klinge) 3) abstraktsed Paralleelid/Võrdlused: • India vedade soma – ühtaegu esineb jumala, taime ja joovastava joogi kujul (ehk on ka sampo jumalik kultusobjekt, mida anti/antakse edasi metafooride abil) (Bregenhøj) • Pandoora laegas (Gottlund) • Püha Graal (Grimm) • Rikkusi koguv varahankija + varaveski, võrreldav Eesti kratiga VÕI Päike, mis on tõlgendatud veskiks, sarnane (jällegi) Püha Graali või Hüümiri katlaga (von Schroeder) 35. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos “Kalevipoeg”, ehk missugune oli Kalevipoeg enne “Kalevipoega”? Eepos põhineb (toetub?) karjala eepilistel kangelaslauludel ja loitsudel. Eepilised laulud sisaldavad mitmesuguseid algeid vana müütilistest
Helsingist eri suundadesse. Laupäevaseltsi liikmed sattusid vastamisi rahva seast tõusnud liikumisega, mida nimetati äratusliikumiseks, mille tuntumaiks juhiks oli Paavo Ruotsalainen ja mis levis üliõpilaskonnas. Liikumine haaras kaasa andeka Lars Stenbäcki, kelle elueituse vastu astus Runeber 1838 üles ,,Vana aedniku kirjades". Äratusliikumise tähtsus rahvast ühendav ja iseteadvust tõstev roll. Tüliküsimused soome keele kasutamise probleem, nn. murrete võistlus (Becker, Gottlund => soovitasid/nõudsid, et kirjakeeles kasutataks rohkem idamurdeid). Olukorra stabiliseeris Lönnrot => lähtus traditsioonilisest lääne alusest, rikastas keelt idasoome ainese ja uudissõnadega. Tõsiselt sai soome kirjandus arenema hakata rööbiti poliitilise ja majandusliku tõusuga 1860ndatel. Turu ja Helsingi romantism oli põhiliselt rootsikeelne. 1860ndatel aastatel jõudis järg soomekeelse kirjanduse kätte. Rühm lüürikuid: (Ahlqvist Oksanen, Krohn Suonio),
kakskümmend vihku (kokku üle 3500 lk.). Väljaanne sisaldas mitte ainult saksakeelseid uurimusi ja arvustusi, vaid ka eestikeelseid materjale ja tekste. "Beiträge" kaastööliste hulgas, kelle eesotsas seisid O.W. Masing, K.J.Peterson, J.W.L.Luce, A.W. Hupel. A.Fr.J. Knüpfer, Fr. Heller jt., domineerisid baltis-saksa pastorid, esines aga ka eestlasi, muuseas külaharitlasi (Abram Holter, Andres Jervitson), ja soomalsi (A.I. Arwidsson, C.A. Gottlund). Rosenplänter suutis vähe levivat väljaannet käigus hoida suurte majanduslike pingutuste hinnaga. Katsed sarja 1830-1840-ndate aastate vahetusel uuesti jätkata ei andnud tulemusi. "Beiträge" plaan eesti kirjakeele arendamiseks oli küllalt paljutõotav. Lähtunud tunnetusest, et vigane ning vaene kirikukeel ei vasta ajanõuetele, ning toetudes rahvakeelele kui kirjakeele põhiallikale, püstitas "Beiträge" eesti keele
annaabi.ee 
