Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Ambroosia- jumalate toit. Kes iganes seda tarbib, on pidevalt kujutatud surematuks. Arkaadia- maakond Peloponnesuse piirkonnas, seda kujutatakse idülliliselt karjakasvatusega tegeleva piirkonnana, nimi on tulnud Zeusi ja Kallisto poja Arkase järgi, kes oli arkaadlaste esiisa. Skylla ja Charybdis- kaks halba varianti. Müütiliselt kaljud meres, mis hävitavad laevad nende teel. Kaks koletist Odysseuse mereteel, kes valvasid sissepääru teise merre. Demoklese mõõk- näitab mööduvust, eelkõige oma positsiooni mööduvust. Damokles oli õukondlane, kes polnud rahul oma seisusega. Valitseja kutsus ta seejärel õhtusöögile, kus pakkus kuninglikku sööki, kuid samal ajal rippus Damoklese pea kohal mõõk,...
Pärast hiilgavat võitu Granikose lahingus, avas enamik peamiselt hellenitest koosneva elanikkonnaga Väike-Aasia linnu, sealhulgas ka Sardeis, ise ja vabatahtlikult võitjale oma väravad. Visa relvastatud vastupanu osutasid üksnes seni sõltumatuse poolest kuulsad Mileetos ja Halikarnassos, suutmata siiski Makedoonia vägede pealetungile vastu seista. 334 a. lõpust 333 a. alguseni vallutas Aleksander Kaaria, Lüükia, Pamfüülia ja Früügia (kus tema kätte langes tugev Pärsia kindlus Gordion). 333 a. suvel jõudis ta välja Kapadookiasse ja suundus edasi Kiliikia peale. Alles kuningast väejuhi ohtlik haigus sundis Makedoonia armeed võidukat edasimarssi peatama. Vaevalt paranenud, liikus Aleksander üle Kiliikia mäekurude Süüriasse. Pärsia kuningas Dareios III Kodomannos liikus selle asemel, et oodata vastast Süüria tasandikel, talle määratusuure väega vastu ja lõikas ära vastase ühendusteed. Issose (tänapäeval Iskenderuni)
Seejärel nõrgenes riigi sisemine ühtsus uuesti ja suur osa Süüria valdustest kaotati Assüüriale. U 1200 (või natuke hiljem) purustati Hattusa meile teadmata vaenlase poolt. Sellega oli hetiidi dünastia kukutatud ja riik lakkas eksisteerimast. Anatoolia ja Iraan I aastatuhandel. Pärsia impeerium Früügia Kreeka pärimuse järgi tungisid früüglased Euroopast Anatooliasse pärast Trooja sõda. 9. sajandil oli Anatoolia loodeosas kujunenud Früügia riik, pealinn Gordion. Riigi hiilgeaeg langeb 8. sajandi teise poolde, kui valitses kuningas Midas (Assüüria tekstides Mita). Midase võimupiirid puutusid Anatoolia kaguosas kokku Assüüria omadega. Lääne pool olid midasel küllalt tihedad suhted kreeklastega. VII sajandi esimesel poolel purustati Gordion üle Kaukasuse Anatooliasse tunginud kimmerlaste poolt. Midas tappis end, Früügia riik kaotas senise tähtsuse ja langes peagi Lüüdia võimu alla. Lüüdia Lüüdlased asusid Anatoolia lääneosas
saj tegutses Iisraeli languse ajal ning käsitles Assüüriat jumala karistusena valejumalate tunnistamise eest ja kutsus ravast Jahve ümber koonduma. Üks esimesi märke monoteismi nõudest. 8) Väike-Asia 1. aastatuhandel e.Kr. Midas: 8/7.saj Früügia kuningas, kelle valitsusaeg märkis ka riigi hiigelaega, tugevad sidemed Kreekaga, mida tunnistavad annetused Delphi oraaklile. Leping Assüüriaga, kus tunnsitas end selle alamaks. Pmst oli Früügia 8.saj Anatoolia suurvõim pealinnaks Gordion kuid 7.saj kimmerlaste sissetungiga läksid alad Lüüdialastele Gyges: 7.saj Lüüdia kuningas, kes pani aluse riigi suurvõimule, sest pidi vastu astuma kimmerlastele, kellega võideldes hukkus. 7.saj hakait ka Lüüdias metallraha müntima. Kroisos: 6.saj Lüüdia viimane kuningas, rikas ja vägev, talle kuulusid Kreeka linnad Anatoolia läänerannikul ja sisealad. Pidas sõda Pärsia Kyrose vastu, mille kaotas ning seetõttu läksid Lüüda alad Pärsiale. 9) Mesopotaamia 1
539 langes Babüloonia, kus Pärsis kuningas Kyros ründas ja vallutas suurema vastupanuta. Kyros üritas olla legitiimne kuningas ja jätta mulje kui Marduki lemmikust. Ta lepitas üldiselt jumalad, sh lasi ka juutidel oma kodumaale minna ja taastada Jahve templi. Indo-Euroopa riigid Anatoolias ja Iraagis. 1a.t asustasid sealt kanti indo-euroopa keeli kõnevaid rahvaid (Araabia ps ja mere üleval). Seal olid näiteks pärslased alates 9.saj. Phrygia riik Tekkis Musta mere alla, pealinn Gordion. Rahvas rändas sisse Euroopast pärast Trooja sõda. 9.saj kujunes Gordionist arvestatav linn, stepi peal suur vall. Säilinud ka ülikute hauad, kääpad. Silmapaistvaim 57m kõrgune valitseja haud on 8.saj lõpust. Phüürgialased võtsid kasutusele ka tähestiku (meenutab ruune mulle). Tekstid on põhiliselt rituaalsed ja ajalugu on teada teistest allikatest, sh Kreeka allikatest. Kuningas Midas oli ühelt poolt puhtalt mütoloogiline (see on see kuldse
539 Babylonia valdused kogu vahemere ida osa langes Kyrose võimu alla. Indoeuroopa riigid Anatoolias ja Iraanis mägisekiltmaade vöönd. Asustasid tõenäoliselt juba 2 at , 1 at I poolelt erinevad indoeuroopakeeli kõnelevad rahvad, ida poolne ots oli pärslased, millal ilmusid ei tea, aga asüüria tekstidest on nad olemas hiljemalt 9 saj . Anatoolias: Phrygia riik. 650-kimmerlaste rünnaku tagajärjel kadus. Tekkis Väike-aasia kesk ja lääne osas, pealinn oli Gordion, rahvas olevat sisserännanud Euroopast pärast Trooja sõda. Pealinnas kujunes hiljemalt 9 saj linn, kus oli suur akropol, stepi peal suur vall, ülikute hauad, kääpad, valitseja haud u 50 m kõrgune ,8 saj lõpust, väike mees, 60 aastane , võis olla kuningas. Võtsid kasutusele tähestikkirja Foniikia tähestiku üks tuletis 8 saj., säilinud on Phrygia kaljuraidkirju, pühitsus tekstid pole informatsiivsed. Phrygia ajalugu on teada teistest allikatest, ja nende hulgas on olulisemad
Anatoolia riigid: Früügia, Lüüdia ja Pärsia esiletõus Früügia. Anatoolia keskplatool endise Hetiidi suurriigi tuumikaladel kujunes I aastatuhande algul Früügia riik. Früüglased kuulusid tõenäoliselt indoeurooplaste hulka ja olid, kui uskuda kreeka ajaloopärimust, tunginud Väike-Aasiasse Euroopast umbes Trooja sõja aegadel, seega 12. sajandi paiku. Früügia pealinn Gordion Anatoolia keskplatoo loodeserval arenes 9. 8. sajandil tugevalt kindlustatud ja küllalt rahvarohkeks keskuseks. Hiljemalt 8. sajandil võtsid früüglased kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud kirja, võibolla kreeklaste vahendusel. Früügia kirja tunneme väheste säilinud monumentaalsete kaljuraidkirjade kaudu. Kreeka pärimuses kajastus Früügia hiilgus legendaarse kuningas Midase valitsusajana
annaabi.ee 
