2012/2013 LAEVAEHITUS Loengute teemad ja eksamiküsimused . MM, MK, KS Loengud 32, harjutused 24, iseseisev töö 48 , Kokku 104h Eksamipiletis on kolm küsimust: 1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 3. Kolmas on lastiskaala abil ülesannete lahendamine, viib läbi I. Golovin 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 5. Õlitankerid
aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat. Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. (1) 1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa diplomaadile Christoph Ludwig Raschele. (2) 1723. aastal andis Peeter I mõisa koos Karula kihelkonna Karula ja Kaagjärve mõisaga kindralleitnandile ja sõjakomissarile Ivan Golovinile . Hiljem oli omanik tema poeg, galeerilaevastiku komandör admiral Aleksandr Golovin, kelle tütre Katariina abielu kaudu ülemõuemarssali vürst Nikolai Golitsõniga läks mõis nende pojale kammerjunkrule ja hilisemale kammerhärrale vürst Aleksandr Golitsõnile. Viimane pantis Sangaste koos Kaagjärve mõisaga 1797. aastal kolleegiuminõunikule parun Karl Georg von Arpshofenile. (2) Selle järel oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostis selle Friedrich Georg von Berg, kelle poegadest 1839
all hiilgava võidu. Kaotused, vangid ja sõjasaak. Lahingus langes 31 Rootsi ohvitseri ja 646 sõdurit, 1200 rootslast sai haavata. Rootslaste kätte sattus vangi 10 kindralit, sealhulgas Vene ülemjuhataja Charles Eugène de Croy, tsaari kindralsõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov, suurtükiväeülem Imerethi prints Alekhsandri, inseneride ülem kindralleitnant Ludwig Nicolaus von Allart, jalaväekindral Avtomon Golovin, Novgorodi asevalitseja kindral Ivan Jurjevits Trubetskoi, haavatud jalaväekindral Adam van der Weyde, kindralmajor Ivan Ivanovits Buturlin, Poola-Saksi Moskva saadik kindralmajor parun Langen; 10 polkovnikut, sealhulgas Preobrazenski polgu komandör parun Blumberg, suurtükiväe Casimir de Kragen, sotlane Alexander Gordon, Jacques Gordon, Pierre le Fort, Wilhelm van Delden, Schnewentz, Goulitz, Westhoff, Pindegras ja Karl-Gustav Iwanicki ning veel 130 kõrget ohvitseri
kiirkorras. Põhjasõjas 1700-1721 suutis reformida armee ja sõjalaevastiku ning vallutada Eesti- ja Liivimaa. Ta suured mõjutajad alguses olid Franz Lefort (srn 1699) ja vürst Boriss Golitsõn (srn 1714), välispoliitikat juhtis Fjodor Golovin (srn 1706). Ta laüpsepõlvesõber Aleksandr Mensikov (srn 1729) mängis olulist rolli, samuti ta sakslannast armuke Anna Mons (srn 1714). Esimene naine oli Jevdokia Lopuhhina (srn 1731), teiseks naiseks võttis ta Eestis sündinud poola külatüdruku Marta Skowronska.
Mõisa hooldab Otepää vald. Sangaste mõis oli kuni 1938. aastani eraomanduses. 2017 aasta augusti seisuga on Sangaste lossi seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „halb“.32 Esimest korda on Sangaste mõisa mainitud 1287. aastal. Algsest asukohast Keeni linnamäelt toodi ta järgnevate sajandite jooksul tänapäevasesse asukohta. Mõisal on olnud palju omanikke, sh Poola kuningas, Rootsi kuningas Gustav II Adolf, vene kindral Golovin jpt. Keskajal oli Sangaste üks Tartu piiskopi tähtsamaid lauamõisaid. 1873. aastal sai omanikuks üle Euroopa tuntud sordiaretaja Friedrich von Berg (rukkisort Sangaste), kes lasi 1879-1883 välja ehitada tänapäevani säilinud mõisakompleksi. Tegemist on gootiliku historitsismi ehk neogootikaga. 33 53 Sangaste mõisa peahoone 1. ja 2. korruse põhiplaanid. Allikas: MKA 32 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 33 (Vikipeedia, 2017)
On väga kehvad ilmad, permanentsed vihmad, vili ikaldub. Nii inimesed kui loomad jäävad nälga, tulevad ka mitmesugused taudid, mis käivad nii inimesi kui loomi kimbutamas. Talv aga oli väga külm (1845?). Nälgivad inimesed kannatavad topelt, hakkavad surema. Eelkõige surevad vaesemad inimesed, kes on vanad ja põdurad. Levivad haigused aga võtavad lapsi. .. Nikolai I teatab, et tal pole midagi selle vastu, kui seda soovivad Liivimaalased õigeusku üle tahavad tulla. Golovin oli ka ise seda meelt, et ergutada inimesi usku vahetama. Golovin kindralkubernerina aitas kindlasti paljuski järgnevale liikumisele kaasa. Liivimaal hakkab laiemalt levima jutt, et on võimalik üle minna keisri usku. Siia juurde tuleb nüanss, mida võimude poolt polnud mainitud ega mõeldud, et need, kes usku vahetavad, saavad keisrilt maad (hingemaa küsimus). .. Golovin annab talupoegadele teada, et õigeusku minek ei toimu Riias, vaid peab
annaabi.ee 
