· 12 aastaga 22 koalitsioonivalitsust · suurima partei (KP) valitsuskõlbmatus usalduse puudumine sidemete pärast Moskvaga e) Koloniaalimpeeriumi kriis: · sõda Indo-Hiinas (1946-54) · sõda Alzeerias (1954-62) kukutas IV vabariigi impeeriumimeelsed kartsid, et teovõimetud valitsused võivad Alzeeriale sõltumatuse anda 1958 Prantsuse ohvitseride mäss Alzeerias, kus nõuti valitsuse etteotsa de Gaulle'i 2. V vabariik (1958 - .........) a) C. de Gaulle ja gollistid: · de Gaulle nõustus võimule tulema juhul, kui koostab uue põhiseaduse · presidentaalne vabariik suure võimuga president · loobuti koloniaalpoliitikast 1960.a. said iseseisvuse Aafrika asumaad, 1962 tunnustati ka Alzeeria iseseisvust · kiire majandusareng keskmiselt 5,8% aastas · sõltumatu välispoliitika - vastustati USA mõju Lääne-Euroopas, lahkuti NATO sõjalisest organisatsioonist, pingelõdvendus N. Liiduga · gollistid C
ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani.(ulbrich ja hruštšov) PRANTSUSMAA 35. Alžeeria ja Prantsusmaa: 1954.a puhkes Alžeerias Prantsuse võimu vastu vabadusvõitlus. Prantslaste jaoks oli Alžeeria Prantsusmaa osa.Mäss Gauelle võimule tulekuks. Ülekaaluliselt võitis ka tema partei Liit Uue Vabariigi Eest e. gollistid. Gauelle lõpetas sõja.1962.a sõlmitud lepingutega sai Alžeeria iseseisvaks. Alžeeria prantslased põgenesid Prantsusmaale.1960.a Prantsusmaa majanduslikult edukas. Prantsusmaa lahkus NATO sõjalisest organisatsioonist 1966.aastal. 1968 puhkesid Pariisis noorterahutused, mis olid vastuolus Gauelle vaadetega, seetõttu astus ta 1969 aastal tagasi. Mis sündmusega seoses sai prantsusmaa presidendiks de Gaulle? Alšeerias elavad prantsalsed ähvardasid alustada sõda. Alustati mässu ja
oli kogu saksa rahva süü, sooritatud kuritegusid tuleb kollektiivselt kahetseda ja hukkka mõista. Adenauer ise oli ka plekita poiss. Saksamaa tõus. Prantsusmaa. Alzeerias koloniaalvaldus. Need tahtsid vabaks vist saada. Alustati mässu, Pransusmaal, nõutid de Gaulle võimuletulekut. Tngimuseks oli presidentaalse korra kehtestamine, rahvas nõustus. 1958. aaastal kuulutati Prantsusmaal välja V vabariik.gaulle'istid ehk gollistid. De Gaulle lasi iseseisvuda enamikul Aafriak asumaadel, 1962. ka Alzeeria. 1957. sõlmiti Roomas kaks olulist lepet: Euroopa Aatomienergiakoondis ja Euroopa Majandusühendus. Eisenhoweri doktriin ameeriklased peavad aitama Aasia rahvaid, keda ähvardab kommunismide võimu kehtestamine. Kuna maailmas sel ajal palju jama käimas, siis uueks presidendiks 1960. sai John Kennedy. ,,Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, vaid küsi, mida sina saad teha oma riigi jaoks." Tapeti 1963. Dallases
aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgi de Gaulle PRi ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas 1966 lahkus PR NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSVLiga. 1958 vahetus PRi parteipoliitiline süsteem Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis vahetas mitu korda nime, tänapäeval Ühendus Vabariigi Kaitseks e. gollistid teised parteid olid väiksed, see oli suur ja tugev. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE'I Kõigepealt gollist siis vabariiklane. 1981. presidendivalmised võitis sotsialist F.Mitterand tema poliitika seisnes riigi senisest suuremas sekkumises majandusküsimustesse see ulatus kuni pankade ja kindlustuskompaniide natsionaliseerimiseni, miinimumpalkade tõstmises jne. algas PRi taaslähenemine NATO-le ja USA-le Mitterand on ajalukku läinud kui suur riigijuht,
aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgi de Gaulle PRi ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas → 1966 lahkus PR NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSVLiga. 1958 vahetus PRi parteipoliitiline süsteem → Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna → loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis vahetas mitu korda nime, tänapäeval Ühendus Vabariigi Kaitseks e. gollistid → teised parteid olid väiksed, see oli suur ja tugev. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE’I Kõigepealt gollist → siis vabariiklane. 1981. presidendivalmised võitis sotsialist F.Mitterand → tema poliitika seisnes riigi senisest suuremas sekkumises majandusküsimustesse → see ulatus kuni pankade ja kindlustuskompaniide natsionaliseerimiseni, miinimumpalkade tõstmises jne. → algas PRi taaslähenemine NATO-le ja USA-le → Mitterand on ajalukku läinud kui suur riigijuht,
"globaalse partnerluse deklaratsioon," mille põhipunktid on sõnastatud läbipaistvalt Ameerika vastasena. USA on külma sõja järgses maailmas pidanud end demokraatia ja inimõiguste tunnuselt ainsaks õigusjärgseks üliriigiks maailmas. J. Chirac ja Jiang Zemin sõnastasid oma deklaratsioonis aga multipolaarse, s.o. mitmekeskmelise maailma idee. Ka soovib Prantsusmaa kolmekordistada oma osakaalu Hiina turul. 1999. a. suvel Europarlamendi valimistel said sotsialistid 21% häältest, gollistid aga lüüa. Suur kaotus lõhestas Chiraci gollistliku partei ja vähendas tublisti tema populaarsust rahva silmis. Prantsusmaa välispoliitikas ei ole heaks kiidetud ELi ittalaienemist, kuna enamus Ida- Euroopa riike on Chiraci arvates liiga Ameerika-sõbralikud, samuti liberaalse majanduse pooldajad. Chirac pooldab aga tugevat Euroopat, mis seisaks rahvusvahelisel areenil tugevana ilma Ameerika toeta. Need on gollistide põhitõed alati olnud
presidendi . III ja IV vab ajal oli president väga marginaalse tähtsusega figuur.De Gaulle konsentreeris kogu pol elu presidendi ümber. I keskne pol sammuna ürit koondada enda ja presidendi institutsiooni ümber pr konserv jõud, luues uue konservatiivse partei , mille esialgne 19 nimetus oli ühendus vabariigi eest. ( UPR )De gaulle partei eesmärgiks oli aidata de Gaulele vabariiki valitseda UPR-> gollistid ( de gaulle trad tuginev konserv jõud/peavool) De Gaulle allutab juhtiva pol partei endale , levitab üldise signaali parteide hulka , et parteid on midagi , mis keskendub oma liidri ümber ja tema heaks. Teine oluline institutsioon , mis presidendile allub on peaministri institutsioon. Peaministri roll peab olema esindada presidenti parlamendi ees. Presidendil oli õigus peaministri ametisse nim ja vabastada. Toimis hästi kuni
annaabi.ee 
