aprill 1849 Gasparis 31 Euphrosyne 370 3.148 1. september 1854 Ferguson, J. 704 Interamnia 350 3.067 2. oktoober 1910 Cerulli, V. 511 Davida 323 3.170 30. mai 1903 Dugan, R. S. 65 Cybele 309 3.437 8. märts 1861 Tempel, E. W. 52 Europa 289 3.099 4. veebruar 1858 Goldschmidt, H. 451 Patienta 276 3.060 4. detsember 1899 Charlois, A. 15 Eunomia 272 2.644 29. juuli 1851 de Gasparis, A. 16 Psyche 250 2.919 17. märts 1851 de Gasparis, A. 19. september 48 Doris 250 3.109 Goldschmidt, H. 1857
2 Pallas 608 2.773 28. märts 1802 Heinrich Olbers 4 Vesta 538 2.361 29. märts 1807 H. W. Olbers 10 Hygeia450 3.136 12. aprill 1849Annibale de Gasparis 31 Euphrosyne 370 3.148 1. september 1854 Ferguson, J. 704 Interamnia 350 3.067 2. oktoober 1910 Cerulli, V. 511 Davida323 3.170 30. mai 1903 Dugan, R. S. 65 Cybele 309 3.437 8. märts 1861 Tempel, E. W. 52 Europa289 3.099 4. veebruar 1858 Goldschmidt, H. 451 Patienta 276 3.060 4. detsember 1899 Charlois, A. 15 Eunomia 272 2.644 29. juuli 1851 de Gasparis, A. 16 Psyche 250 2.919 17. märts 1851 de Gasparis, A. 48 Doris 250 3.109 19. september 1857 Goldschmidt, H. 92 Undina250 3.189 7. juuli 1867 Peters, C. H. F. 324 Bamberga 246 2.682 25. veebruar 1892 Palisa, J. 3 Juno 240 2.667 1. september 1804 Harding, K. L. 24 Themis 234 3.129 5. aprill 1853 de Gasparis, A.
31 Euphrosyne 370 3.148 1. september 1854 Ferguson, J. 704 Interamnia 350 3.067 2. oktoober 1910 Cerulli, V. 511 Davida 323 3.170 30. mai 1903 Dugan, R. S. 65 Cybele 309 3.437 8. märts 1861 Tempel, E. W. 52 Europa 289 3.099 4. veebruar 1858 Goldschmidt, H. 451 Patienta 276 3.060 4. detsember 1899 Charlois, A. 15 Eunomia 272 2.644 29. juuli 1851 de Gasparis, A. 16 Psyche 250 2.919 17. märts 1851 de Gasparis, A. 48 Doris 250 3.109 19. september 1857 Goldschmidt, H. 92 Undina 250 3.189 7. juuli 1867 Peters, C. H. F.
üks viljakas ajajärk Taani vaimuelus- ,,kuldajajärk". 1850-70ndate aastate vahemaal valitses kirjanduses nn. rahvusliberaalne suund, milles tõusid esile üksikud väiksemad anded, nt. liberaalne ajakirjanik ja luuletaja Carl Ploug (1813-94), Hans Vilhelm Kaalund (1818-85), hristian Richardt (1831-92), jutukirjanik Vilhelm Bergsöe (1835-1911)jt. Nendes paistavad enam silma Christian Hostrup (1818-92) oma lustmängudega ja juut Meir Aaron Goldschmidt (1819-87) oma tulise vabaduseaatelise ja sensatsioonihimulise ajakirjandusliku tegevusega (tema ajakirjad ,,Korsaar" 1840-46 ja ,,Põhi ja Lõuna" 1847-59). Üldiselt aga tasandus Taani vaimuelu ja võttis suuna kodanliku lameduse poole, millest tema 70-ndais aastais välja raputas alles G.Brandes ja tema kirjanduslike poolehoidjate naturalistlik-radikaalne läbimurre. Naturalism, realism ja uuemad voolud Saksamaa asemel tekkis tihe kokkupuude prantsuse ja inglise moodsate vooludega. Polnud
Näiteks nii argumenteerib Uku Masing isiklikult. 6 Muistsel ajal elanud inimene nende probleemide üle ei juurelnud, kuid tänapäeval mõistab etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et ,,...erinevate rahvaste maailmadel on erinevad kujud. Juba metafüüsilised eeldused on erinevad: ruum ei vasta Eukleidilisele geomeetria- le, aeg ei moodusta pidevat ühe suunalist voolu, kausaalsus ei ühti Aristotelese loogikaga, inimest ei lahutata ,,mitteinimesest" ega elu surmast nagu meie maailmas". Maailmavaade ja müstiline ning religioossne mõttelaad vastab muistsele inimesele enam just müüdi vorm. Kunagiste kultuuride põhilisteks elementideks olidki just müüdid.
Näiteks nii argumenteerib Uku Masing isiklikult. 6 Muistsel ajal elanud inimene nende probleemide üle ei juurelnud, kuid tänapäeval mõistab etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et ,,...erinevate rahvaste maailmadel on erinevad kujud. Juba metafüüsilised eeldused on erinevad: ruum ei vasta Eukleidilisele geomeetria- le, aeg ei moodusta pidevat ühe suunalist voolu, kausaalsus ei ühti Aristotelese loogikaga, inimest ei lahutata ,,mitteinimesest" ega elu surmast nagu meie maailmas". Maailmavaade ja müstiline ning religioossne mõttelaad vastab muistsele inimesele enam just müüdi vorm. Kunagiste kultuuride põhilisteks elementideks olidki just müüdid.
Näiteks nii argumenteerib Uku Masing isiklikult. 5 Muistsel ajal elanud inimene nende probleemide üle ei juurelnud, kuid tänapäeval mõistab etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et „...erinevate rahvaste maailmadel on erinevad kujud. Juba metafüüsilised eeldused on erinevad: ruum ei vasta Eukleidilisele geomeetria- le, aeg ei moodusta pidevat ühe suunalist voolu, kausaalsus ei ühti Aristotelese loogikaga, inimest ei lahutata „mitteinimesest“ ega elu surmast nagu meie maailmas“. Maailmavaade ja müstiline ning religioossne mõttelaad vastab muistsele inimesele enam just müüdi vorm. Kunagiste kultuuride
annaabi.ee 
