mitte ainult ühiskonnas ja inimese hing on justkui kahestunud. Ta arvab, et kõik inimesed ei vääri õnne, sest kurjusel ei peaks olema õnne. 1847 ühineb ta Petrosevski ühinguga- on Peterburis tuntud, on õigusteaduste kanditaat, on boheemlasliku väljanägemisega. Teeb suurt kihutustööd et pärisorjus tuleb kaotada jne. Seletab ära võõrsõnade taskuraamatu. Sotsialism ja kommunism. Tema juures käiakse kokkutulekutel, ka Dostojevski käis nendel. Ta luges 1849. aastal ette kirja Gogolile. 1849. aasta märtsis hakkab seal Petrosevski ringis käima üks üliõpilane, kes tegelikult on provokaator ja salapolitsei ja kui Dostojevski loeb ette selle kirja, siis paari päeva pärast arreteeritakse nad kõik seal ja nad viiakse kõige hullemasse vanglasse- Peter Pauli kindlusesse. Kohtuotsuseks on surmaotsus, kuid see tuleb vangidele ette lugeda- kolme kaupa tapetakse. Aga asendati nii et 4 aastat on sunnitööd ja siis sõjaväelane. Dostojevski on Peterburist ära 10 aastat.
Aga saab ka võtta seda nii, et nendest inimestest on kahju mingil põhjusel, nad kas kannatavad ise või on neil millesti puudus. Täpselt sama moodi teeb tänaval vastutulijatel vahet ka Makar, et kas tegemist on vaese või niiöelda halvasti koheldud inimesega. Makar ise on vaene aga lisaks sellele kohtleb iseennast halvasti oma käitumisega. Tegelikult on raamatus väga palju viiteid ka teistele raamatutele ja kirjandusele, palju on viiteid ja sarnasusi näiteks Gogolile, nii grammatika kui ka stiili poolest. Ta viib oma tegelased ellu läbi kirjade ja ta kirjutab seal nendes üpris palju ennast sisse aga ta tegelased on seni olemas, kuni toimub dialoog. Sest kui Makar kaob ja läheb Peterburist abiellumiseks ära, siis kaovad ka tegelased. Eks kindlasti peegeldab raamat veidi Dostojevskit ennast ja ka tema kristlikku maailmavaadet aga ka selle aja Venemaa olustikku, inimesi, nende olukorda ja eluolu. Süsteemi, mis
Venemaalt oli Gogol ära kokku 12 aastat, pöördudes sinna tagasi 1848. Roomas alustas ta oma ainsa, triloogiana kavandatud, kelmiromaani kirjutamist. Tervise halvenedes tegeles ta üha enam usuliste teemadega ja selgitas oma vastuolulisi seisukohti. 1848. aastal käis Gogol palverünnakul Pühal Maal. Naastes Venemaale, töötas Nikolai Gogol "Surnud Hingede" teise osa kallal. See ei saanud valmis ning veidi enne surma, depressioonis, põletas kirjanik ka käsikirja. Nikolai Gogolile oli bürokraatia olemus liigagi tuttav. Kui ta Peterburi jõudis oli ta, vaid 19-aastane. Noormees unistas paremast maailmast. Nikolai Gogol oli homo, kuid pöördunud sügavalt reiligiooni, püüdis ta igati oma seksuaalsust maha suruda. Kooliajal armus ta siiralt ja jäägitult koolikaaslasesse Gerasim Võssotskisse. Gogol kirjutas rea armastuskirju Võssotskile, kuidas pettus temas, kui nad Peterburis taas kohtusid 1828. aastal
Samal aastal suri ema. 1839-Suri isa.( Tema enda orjad kägistasid ta). Dostojevski saab närvivapustuse, esinevad langetõvehood. 1843 lõpetavad vennaga kooli. Mihhail läheb Tallinnasse, Fjodor Peterburisse. Toob vene kirjandusse psühholoogilise teguri. Vene edumeelsed literaadid võtavad ta oma seltskonda. Dostojevski on oma loomuselt naiivne ja heatahtlik. Mõne aja pärast lahkus nende seltskonnast ning astus rühmitusse Petrasevski. 15 aprillil 1849 kannab ette ,,Kirja Gogolile", 23 aprillil arreteertakse peaaegu kõik noored. Viiakse Peeter-Pauli kindlusesse. Sama aasta detsembris mõistetakse terve hulk noori surma, kaasaarvatud Dostojevski. Viimasel hetkel (enne viimast käsklust ,,Tuld!") antakse armu ning karistus asendatakse nelja aasta sunnitööga ning kuue aasta lihtsõdurina olemisega. I abielu oli ränk ja raske. Mängukirg, hasartmängud. Ei leia kirjastajaid, vend suri ning oli vaja katta ka tema võlad. I naine sureb tuberkuloosi.
Tema arvates on rahvuslik iseloom kujunemata. Enamikes tekstides domineerivad kirjeldused ja on väga vähe sündmustikku. T armastab tegelasi portreteerida, kirjeldada nende välimust. Ta ei süvene tegelaste hingeellu. Turgenevit tüütas see staatika aga ära. Sellepärast kasutab ta võtteid tegevuse dünamiseerimiseks. Ka T-i sõbrad leidsid, et T peaks arendama oma stiili ja seda T hakkabki tegema 50ndate alguses. Enne seda pandi T vanglasse, kuna ta avaldas nekroloogi Gogolile. T ise arvas, et asi oli pigem ,,Küti kirjades". Tema tuttav tsensor andis loa raamatu kirjastamiseks, aga hiljem ei olnud sellega rahul. Samal aastal (1852) alustab T romaani ,,Kaks põlvkonda" kirjutamist, aga see ei saa valmis. Kirjutab pikemaid jutustusi. ,,Rudin" 1855; selle valmistasid ette jutustused - ,,Üleliigse inimese päevik". T võttis arvatavasti selle väljendi esimesena kasutusele. Hiljem hakkavad seda sõnaühendit kasutama päris mitmed inimesed. 30-
annaabi.ee 
