värvid Van Külmad Eristatava Olemas Jah Palju Pole Suur tähtsus Gogh toonid, d erinevaid tähtsus tuhmid värve t värvid Paul Cezanne Vincent van Gogh Cezannel kasutusel rohkem sooje toone, mis on segunenud. Van Goghi teose toonid on külmemad. Van Goghil pintslitõmbed selgelt eristatavad, Cezannel mitte. Mõlemad on kasutanud selgelt eristatavat perspektiivi. Mõlemal on kasutatud valgust ja varju, kuid paremini on need välja toodud Cezannel. Ruumilisust tunda rohkem Cezannel, tänu mäenõlvadele. Cezanne teose meeleolu on tänu soojadele värvidele (ja päiksevalgusele) rõõmsam, kuid van Goghi teos tundub väga kurvameelne. Cezanne teosel on ühtlaseks
sõbrale Emile Bernardile:"Olen mõelnud ateljee kaunistada poole tosina päevalillepildiga.." Psüühikahäired 27. juulil 1890 tulistas van Gogh endale revolvrist rindu. 29. juulil 1890, 29 tundi pärast enda tulistamist, ta suri. "Kurbus kestab igavesti." Eluajal õnnestus Van Goghil ära müüa ainult üksainus töö. Tänan Kuulamast !
a. Lõunamaise looduse ja looduslähedaste inimeste ilu muutus Gauguini kunsti peamiseks aineks. Kuigi Gauguini loomingus on sarnasust niihästi 19. ja 20.sajandi vahetuse sümbolismi kui ka juugendstiiliga, ulatud selle mõju palju kaugemale. Värvid, jooned ja vormid muutusid ka temal rohekm väljendamise kui jäljendamise vahendiks. Siiski ei ole Gauguini teoste väljenduslik sisu nii isiklik kui van Goghil või Munchil ega tema eneseväljendus nii spontaalne kui nendel. Ehkki Gauguini nimetas end uhkelt barbariks, on tema loomingus rohkem klassikalise harmoonia ja kaine kaalutluse mõju. PAUL CEZANNE (18391906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutaud vägivaldseid sündmusi. 1870.aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874.a., kuid sai kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema
Kujutav kunst: Aksel Gallen-Kallela ,,Lemminkäise ema", Hugo Simberg ,,Surma aed" . Mõned kunstni8kud maalised teoseid, mida saaks paigutada pigem rahvusvahelise sümbolismi alla: norralane Edvard Munch ,,Karje". M. on ekspressionismi eelkäija. Postimpressionistid I: toimus 19. sajandi lõpus, kunstnikud, kes pettusid impressionismis. Valitud suund oli igal kunstnikul oma, nad olid pärist erinevatest maadest, seega ühine päritolumaa puudub. Kõige suurem tähtsus on Vincent van Goghil, Paul Gauninil ja Paul Cezannel. Nad andsid tõuke uute suundade arengule. Postimpressionistid II: sajandivahetusel; vastanduti impre.le väga erinevalt Tekkis neoimpressionism, rajaja oli Georges Seurat. Teda oli mõjutanud hiljem aga Paul Signac. 2 perioodi siis. Fovism: 20. sajandi algus, Pariis. Väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatamisel, ei pidanud vajalikuks olla täpsed detailides, loodusele vastupidised värvid. Foovide rühmitus oli ühtne kuni 1907
Brabanti. Edasine elukäik kujunes Nuenenis ja Antwerpenis, kus van Gogh elas aastatel 1883- 1886 ning kus ta pühendas end joonistamisele ja maalimisele. 26. märtsil 1885 suri Vincenti isa südamerabanduse tagajärjel ning seda kaotust elas kunstnik väga raskelt üle. Sellel perioodil valmisid kunstniku ühed suurimad teosed ning sai teoks ka tema esimene kunstinäitus. Kaheaastase viibimise ajal Nuenenis valmis van Goghil suurel hulgal tindi- ja vesivärvimaale ning ligi 200 õlimaali. Kõvade absindijoomingute kõrvalt suutis ta ka keskenduda õppimisele ning lõpetas 1886. aasta jaanuaris Antwerpeni Kaunite Kunstide Kooli joonistamise ja maalimise eriala. Märtsis 1886 kolis van Gogh Pariisi, kus ta elas oma venna Theo korteris Montmartres. Pariisis olles tekkis tal suur huvi Jaapani Ukiyo-e laudparkettidele joonistatud piltide vastu, mida ta kogus kokku mitmetes sadades eksemplarides
1891.a. Lõunamaise looduse ja looduslähedaste inimeste ilu muutus Gauguini kunsti peamiseks aineks. Kuigi Gauguini loomingus on sarnasust niihästi 19. ja 20.sajandi vahetuse sümbolismi kui ka juugendstiiliga, ulatud selle mõju palju kaugemale. Värvid, jooned ja vormid muutusid ka temal rohekm väljendamise kui jäljendamise vahendiks. Siiski ei ole Gauguini teoste väljenduslik sisu nii isiklik kui van Goghil või Munchil ega tema eneseväljendus nii spontaalne kui nendel. Ehkki Gauguini nimetas end uhkelt barbariks, on tema loomingus rohkem klassikalise harmoonia ja kaine kaalutluse mõju. PAUL CEZANNE (1839-1906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutaud vägivaldseid sündmusi. 1870.aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874.a., kuid sai kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema
Valge hobu Oled sa armukade? - vaadates ainult tausta on tegemist abstraktse kunstiga Kes me oleme... - Van Gogh maalimas päevalilli - suurd ühtlased värvipinnad - Gauguinlik Vincent Van Gogh 1853-1890 Päevalilled - emotsioonid, d-vitamiin, päike mis salvestub lilledesse Värvi palju, nagu reljeefid Tüli Gauguiniga - lõikab endal kõrva ära ja saadab talle. Autoportree äralõigatud kõrvaga - selged pintslitõmbed Purskkaev haigla õues - värvid keelatakse Van Goghil ära, igale tekstuurile oma joon, perspektiivid paigas Punased viinamarjad Arles - kollane taevas, kiirgab soojust Öine kohvik - katsub näidata kuidas valgus/soojus levib, värvikontrast tekitab äreva/rahuliku meeleolu, kollane/punane/roheline kontrast Tähine öö - tuuleõhu kujutamine taevas triipudena Õunapuu - puu oks on maalitud reljeefselt Tuba Arles - kõik on kujutamist väärt Paul Cezanne 1839-1906 Autoportree Alustab impressionistlikult kergelt
jäljendajaks. Arvas, et kunst peab kandma hingelist ja vaimset sõnumit, soovitavalt midagi müstilist ja salapärast. Otsis seda primitiivsetest kultuuridest. Tema eesmärgiks sai seinamaal või selle taoline tahvelmaal. Ta vähendas oma tsentraalperspektiivi, muutis kujutise tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks, loobus varjudest, kattis suuri osi maalist üheainsa puhta värviga. Oli seega süntetistliku stiili esindaja. Siiski on ta teosed vaoshoitumad ja planeeritumad kui Munchil või van Goghil. Paul Cezanne tunnustas impressionismi värvide ilu ja valgusküllast koloriiti. Tema eesmärgiks sai ühendada impressionistlikud värvid klassikalise vormikindlusega. Lähendas looduses leiduvaid vorme mõnele stereomeetrilisele kujundile (silinder, kera jne). Pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist ning lõhkus sellega tsentraalperspektiivi. Cezanne pidas maali süzeed täiesti ebaoluliseks. Maalis maastikke, natüürmorte, staatilisi figuure.
annaabi.ee 
