neist lätlasi 42,3%. Teised suuremad linnad on: · Daugavpils (elanike arv 108 091) · Liepaja (85 477) · Jelgava (66 051) · Jurmala (55 408) · Ventspils (43 544) · Rezekne (36345) · Kokku on Lätis 77 linna, 26 rajooni, 432 valda (2007). Poliitiline süsteem · Läti parlamendis Saeimas on 100 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Parlamendi esimees on Gundars Daudze. Läti peaminister on Ivars Godmanis Maavarade hinnatud varud · dolomiit492,8 miljonit m3 · tellisesavi133,7liivakruusa segu710 · liiv794,9 · turvas496,3 · lubjakivi tsemendi tootmiseks402,5 · metsad (2006)3,3 miljonit ha (millest ligi 46% kuulub riigile), aastased juurdekasvud ületavad raiet; · külvipind122, 7 tuh. ha Elektrienergia · Kodumaise elektrienergia tootmise maht sõltub otseselt Daugava jõe veetasemest ning sellel toodetud hüdroenergiast.
Kahjusid tehti miljonite eest, Taani saatkondi süüdati, inimesed ründasid taanlastest saadikuid, põletasid lippe, LEGO läbimüük islamiriikides vähenes märgatavalt. Süüdlasteks võib pidada nii karikatuuride autorit kui ka peatoimetajat, kes avaldas need oma lehes. Meie naaberriigis Lätis on probleeme riigi rahvusvaluutasse uskumisega, meedia pidevalt kajastab, et on tõenäoline, et latt devalveeritakse. Balti riikide peaministrite pressikonverentsil väitis Godmanis, et Lätil on piisavalt reserve oma valuuta kaitsmiseks. Sellest hoolimata käivad inimesed raha vahetamas eurodeks ja dollariteks, mis on kasulik ainult vahetuspunktidele. Suuremates linnades olevad rahavahetuskontorid on eurodest ja dollaritest tühjaks tehtud. Meile kasulikuks osutunud meedia näitab tihti ka oma halba külge ning sellega kaasnevaid probleeme. Igapäevane televiisori vaatamine, ajalehe lugemine ja Internetis surfamine avaldab meile üpris palju
Moodustusid muutuvad jõe-, mere- ja järvekaldad, millest tekkisid tänaseni säilinud pinnavormid kaldaterrasside ja nõgudega. Juba 9. aastatuhandel eKr olid Läti territooriumil Balti jääpaisjärve, Lubansi järve ja sellesse suubuvate jõgede kallastel inimeste elualad. Pealinn on Riia, pindala on 64 589 km, ametlik keel on läti, rahvaarv on 2 281 000. Rahvastiku tihedus on 35,5 in/km, riigikorraks on parlamentaarne vabariik, president on Valdis Zatlers ning on peaminister on Ivars Godmanis. Iseseisvus kuulutati Venemaast 18.11.1918, tunnustati 19.08.1920. Rahaühik on latt (LVL). Daugavpils on linn Lätis Daugava ääres. Ta on Latgale ajalooline keskus. Linnaõigused sai Daugavpils aastal 1582. 1893 1917 oli linna ametlik nimi Dvinsk. Daugavpils on Daugavpilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Linna elanikest olid 2007. aastal 53,3% venelasi, 17,8% lätlased ja 14,75 poolakad. Rezekne on linn Lätis Latgales
1990 Poola president* Johannes Paulus II 1978 aastal valitud peapiiskop kadrinal Karol Wojtyla Rooma paavst* Wojciech Jaruzelski Kindral, kes sai Poola kompartei eesotsa* Vaclav Havel - Tsehhi kirjanik ja poliitik. Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 ja Tsehhi Vabariigi president 1993 2003* Nicolae Ceasescu - Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Ta lõi enese ümber isikukultuse* Kazimira Prunskiene Valisus Leedus* Ivars Godmanis - Läti poliitik, Läti Tee esimees. Ta oli Läti peaminister aastatel 19901993 * Edgar Savisaar - Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister19901992 * Boriss Jeltsin Venemaa sihikindel liider, kes 1993 surus maha riigipöörde* Gennadi Janajev - Nõukogude Liidu poliitik, asepresident 19901991, üks augustiputsi juhte,RESK eesotsas* Nelson Mandela - Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane, endine Lõuna-
kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval kolme rahvarinde esinduse, s.o Balti Nõukogu esimesel kokkutulekul. Eesti poolt olid seal järgmised inimesed: Edgar Savisaar, Rein Veidemann, Küllo Arjakas, Arvo Junti ja Mart Tarmak. Läti poolt: Dainis Ivans, Ivars Godmanis, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucas. Leedu poolt: Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilijus Cepaitis. Nad arutasid Savisaare plaani läbi ja otsustasid korraldada kuritegeliku pakti aastapäeval asjakohased istungid ning moodustada läbi Eesti, Läti ja Leedu territooriumi Tallinnast Vilniuseni ulatuv inimestest ahel ,,Balti tee". Suur väljakutse oli esitatud. 3 Organisatsioon pannakse paika
salaprotokollide olemasolu. Samas ei suudetud vastu seista antud teema aktualiseerumisele. Balti keti korraldamisest 15.juulil 1989.aastal toimus Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas, Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak ja Rein Veidemann; Läti Tautas Fronte poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilius Cepaitis. Arutati Balti Nõukogu töö põhimõtteid, Balti Assamblee otsuste täitmist ning ühiseid üritusi seoses NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP 50.aastapäevaga. Balti nõukogu istungi lõpul allkirjastatud kommünikees otsustati "moodustada 23.augustil s.a. Eesti, Läti ja Leedu territooriumil inimestest ahel deviisi all "Balti tee".
augustiga avaldatakse ka komisjoni järeldused, mis selgelt näitasid NSV Liidu jõupoliitikat Baltimaade suhtes 1939.a. ning sellest tulenevaid järeldusi. Balti keti korraldamisest 15. juulil 1989.a. toimus Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas, Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak ja Rein Veidemann; Läti Tautas Fronte poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilius Cepaitis. Arutati Balti Nõukogu töö põhimõtteid, Balti Assamblee otsuste täitmist ning ühiseid üritusi seoses NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP 50. aastapäevaga. Balti nõukogu istungi lõpul allkirjastatud kommünikees otsustati "moodustada 23. augustil s.a. Eesti, Läti ja Leedu territooriumil inimestest ahel deviisi all "Balti tee".
autoriteediks. - Kodanike komiteed moodustati ka Lätis, kuid seal ei saavutatud nii suurt mõju kui Eestis. Leedus kodanike komiteid ei tekkinud, sest rahvuslik liikumine koondus Sajudise alla. - Iseseisvustung võttis institutsionaalse ilme, kui Rahvarinded võitsid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis esimesed vabad Ülemnõukogu valimised 1990 veebr-aprillis. Kõigepealt Kazimiera Prunskiene Leedus, Savisaar Eestis ja Ivars Godmanis Lätis. Lätis ja Eestis jäid Ülemnõukokgu Presiidiumi esimeheks kõrged rahvusliku meelsusega kommunistid, vastavalt Gorbunovs ja Arnod Rüütel. Leedu võttis radikaalsema suuna, valides sellese ametisse Sajudise juhi Landsbergise. - Uue nime saanud Leedu Ülemnõukogu kiirendas teistega võrreldes sammu ja kuulutas 11.märtsil 1990 aastal Leedu iseseisvaks. Eestlased ja lätlased olid ettevaatlikumad (vastavalt 30.märts ja 4
annaabi.ee 
