Hildesheimi kirik. Bernvard. Surn 1022. Uksed on romaanika suurim pronksitöö. 16 stseeni: tervete figuuridega stseene Kr elust. 4m kõrge. Vastukaja Traianuse sambale. Suure koolkonna ja monumentaalse stiili looja. 50cm kõrge, kuld, pärlid, kalliskivid. ~1015 Sx lõunaosas. Renvi de Huv (???) 1125. Oluline õpetajana. Töötab Liege'is. Selle katedraali ustemason. 4 stseeni, all härgadena apostlid. Monumentaalse stiili labilöömise näiteks metallis. Godefroi de Clavi 12.saj 3 veerandil. Monumentaalsete relikviaaride looja. Mood kestab u 100 a Eur-s. Paavst Alex-I pea reliikvia, u 1150. Sellel ajal toimis paavsti paigutamine sellesse relikviaari. Ekspressiivne vorm, pea elusuurune. Hõbe. Staveloti piiskop Wibald tellis töö. St Servatiuse relikviaar. Maastricht 1160-70. Evangelist Johannese pea säilmetega. Ekspressiivne. Apostel A...(???) jala relikviaar. Nicolas de Verdun romaanika viimane suur esindaja
Nii oli võimalik kõik kompromissiteel lahendada, aga siiski ei tahtnud Aleksios kuulda maade jaotamisest, mis olid kuulunud Ida-Rooma impeeriumile. Ta otsustas, et esitab nõude, millega kõik ristisõdijate juhid peavad talle vasallivande andma. Bütsantsil oli samal ajal aga probleeme ristisõdijatega, kes röövisid ja vallutasid linnu. Peeti isegi lahinguid Bütsantsiga. Lõpuks pidid juhid andma keisrile ikkagi vasallivande. Mõned tegid seda heameelega nt Godefroi de Bouillon, teised suurema või vähema vastuhakkamisega. Ainult Tolouse´i krahv Raimund ei andnud vasallitõotusi. Lõpuks lastigi sõdijad üle Bosporuse väina ning seejärel pühendati peatähelepanu Nikaia linnale. Pärast 45 päevalist piiramist see alistuski. Tee Süüriasse oli vaba. Tee peal sai aga Edessast (1098) esimene ristisõdijate riik 1097. oktoobris jõuti Antiookia alla, kuhu suurem osa väest jäi peatuma. Ristisõdijate piiramine oli aga loid
Bayeux' vaip. 11. saj. Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp. Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp. lõpp. Normannide ratsavägi Hastingsi Anglosaksid põgenevad Laemaalingud St. Michaeli lahingus. Hastingsi lahinguväljalt. kirikus Hildesheimis. 11. saj. Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp. Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp. algus. Maarja kuulutus. Taaveti lugu. Godefroi de Bouillon Esimese Miniatuur Saint Severe Winchesteri piibel. ristisõja käigus Nikaiat apokalüpsisest. 1028-1072 u.1160-1180. ründamas.
· Avaakordiks oli 1095 aastal Clermonti kirikukogu. Paavst Urbanus II kõne, kus kutsus üles Püha Hauda vabastama ja kinnitas ristisõdijate privileegid. · Erinevates allikates loetakse ristisõdu erinevalt. Klassikaline on 8 I ristisõda 1096-1099 · (sellele eelnes talupoegade ristiretk 1096. Lõppes nurjumisega. Järelejäänud ühinesid rüütlite armeega. · Selle initsiaatorid olid Toulous'e krahv Raymond ja Lorraine Lotring'I hertsog Godefroi · Ristisõdijate arv kasvas teel liitujatega · Omavahel tülitseti · Keiser võttis feodaalidelt vasallivande · 1099 jõuti ja vallutati Jeruusalemm · Selle tulemuseks oli: o Moodustati neli ristiusulist haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik Tripolise ja Edessa krahvkonnad Antiookia vürstkond o Asutati kolm vaimulikrüütliordut oma valduste kaitseks:
2. Ristisõjad 1096 – 1270 Kalifaat oli seldzukkide (türgi hõim) ründest nõrgestatud. Bütsantsi basileios Alexios I Komnenos palus paavstilt abi pealetungivate seldzukkide vastu. Paavst Urbanus II kutsus 1095 Clermont’i kirikogul osutama seldzhukkidele vastupanu ning hõivama Püha Maa (Palestiina). Üleskutse leidis kogu Euroopas laia vastukaja, kujunes Üle- Euroopaliseks ettevõtmiseks. I sõda 1096 – 1099. Alul said ristisõdijad lüüa (lihtrahvas). 1097 tungisid rüütliväed Godefroi de Boullion’i juhtimisel itta ja saavutasid edu. 1099 vallutati Jeruusalemm ja loodi Jeruusalemma kuningriik, Edessa krahvkond jt riigid. Johanniitide- (Malta), Saksa- ja Templiordu loomine. II sõda 1147 – 1149. Ajendiks Edessa langemine. Louis VII ja Konrad III juhtimisel, edutu. III sõda 1189 – 1192. Võeti ette vabastamaks Jeruusalemm, mille Salah ad-Dini oli vallutanud. Võtsid osa Saksa keiser Friedrich I Barbarossa, Inglise kuningas Richard
annaabi.ee 
