müsteeriumidest, religioonist, filosoofiast, süsteemidest, judaismist ja ristiusust. See õpetus omandas aja jooksul kristliku ilme, Kristusest tehti kogu õpetuse keskpunkt. Gnostikud, kes sageli olid õppinud inimesed näitasid, et nad on kõrgema astme kristlased.Tavaline gnostikute ühendus oli õpetaja ümber koondunud seltskond. Koosolekud olid enamasti salajased ning nende õpetus tehti teatavaks ainuüksi liikmetele. Koostati evangeeliume ja nende kommentaare. Gnostilise õpetuse aluseks oli duaistlik maailmavaade: · kõiges valitseb vaimu ja mateeria hea ja kurja vaheline võitlus · inimhing on taevast päritolu, kuid see on sattunud keha köidikutesse, seda on saadetud päästma jumalik olend Kristus, kes juhatab teed jumalikkusesse ning vabastab hinge keha orjusest Praktikas viis gnostikute õpetus askeesini, kuna keha loeti kurjaks, siis tuli selle tahtmised lämmatada. Kirik luges
selleks on kolm teed või viisi; esimene neist on teadmiste tee, kui õpitakse ja uuritakse usulisi tekste; teine on tegude tee, kui elatakse õigesti ja sooritatakse õigeid rituaale; kolmas on armasus tee, kui andutakse jäägitult ühele jumalale ning teenitakse teda jäägitult; teiseks on Sankhja viis; usutakse, et on juhtunud eksitus ning inimese tõeline olemus on langenud materiaalse küüsi; vabanemine materiaalsest toimub tunnetuse arendamise kaudu ehk gnostilise õpetusega; kolmas viis on Jooga õpetus; rajajaks oli Patanzali 2. sajandil eKr; oluline on läbi tehnikate saavutada meelerahu, mõõdukus kogu elus; põhiline on vaimsus ja kontroll; on kolma alaliiki; Radza jooga on teadmiste jooga; Mantra joogas kasutatakse loitsimist; Hatha joogas on tähtsad füüsilised harjutused; jooga praktiseerija on joogi Kogudus 1,4 miljardit inimest; jumalateenistused puuduvad; templiteenistusi viivad läbi brahmanid; nendeks on põhiliselt ohverdused
ning unenägudes, siis peab selle taga olema arhetüüpne tekitaja. Seega on kristliku teoloogia tuletatud kolmene struktuur kuidagi puudulik. ,,Vastupidiselt dogmale, leidub mitte kolm, vaid neli aspekti. Siit saab kergesti tuletada, et neljas aspekt esindab saatanat." (JUNG 1977:61) Ka mujal esinevates mõttekäikudes kaitseb Jung Saatana mõju ning väärikust leides selle olevat vajaliku loomaks kontrasti ning taustsüsteemi kõigele heale. Ta arutleb ka gnostilise dualismi üle ning tunnustab gnostikute püüdu leida selgitus Kurja päritolule. ,,Piibellik traditsioon jätab meid selles osas vägagi pimedusse. Ning on liigagi ilmne, miks vanad teoloogid meid eriti valgustama ei kippunud. Monoteistlikus usundis kõike, mis läheb Jumala vastu, saab seostada vaid Jumala endaga. See mõte on ebameeldiv, kui pehmelt väljenduda ning sellest tuleb mööda pääseda. See on sügavam põhjus, miks taolise suure
– kas miski, mis on jumalik ja puhas saab üldse olla materiaalne? Kahtluse all Jeesuse viibimine inimesena maa peal. Sellest omakorda sattusid kahtluse alla armulauaelemendid jms. See kõik tekitas kristlikus kirikus küsimusi ja vastuseisu, sest neid elemente ei suudetud inkorporeerida. Sellele vaatamata levis veel sajandite vältel seoses gnostikutega üks teine eskiõpetus – doketistid. Doketistid esinesid gnostilise süsteemiga põimunult. Väideti, et Jeesuse lihaline kohalolu ei olnud võimalik. Jumal ei oleks saanud nii labast ilmutusviisi välja mõelda, nii maist ja rüvedat. See ainult näis olevat füüsilsine reaalsus – miraaž. Esimesed kirikukogud astuvad kohe selle väite vastu. III sajandi kristlus on murranguaeg. Tegeleb meeleparanduse ja kõlbluse küsimustega. Kas kirik on segatud ihu või pühade osadus. Kas ta tähendab rahvakiriklikku printsiipi vabakiriklikku printsiipi
"Filosoofilised uurimused inimliku vabaduse olemusest" (1809) - inimlik vabadus on võime head ja kurja teha. Kõik loodu tuleb Jumalast, kuid on samas temast erinev. Kõige läte on Jumala aluses (pole Jumalas tema ise). See alus peab saama eksistentsi valguseks. Kuri ei teki ise eksistentsi alusest, vaid üksnes siis, kui inimene oma tahtega ütleb valgusest lahti. GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGEL (1770-1831) Sündis Stuttgardis. Pietist, gnostilise suunitlusega - spekulatiivne idealism. Armastab kõike, mis seotud 3-ga. Rousseau' mõjud. 18 Joachim Fiorest (1135-1202) - seletas ajalugu 3 epohhina: isa-ajastu (Vana Testament, valitses käsk), poja-ajastu (kirikujuhtimise all), vaimu-ajastu (seisab alles ees). Filosoofiaõpingute ajal antiigihuvi, vaimustub Prantsuse revolutsioonist; Kreeka-vaimustus elu lõpuni. Andekus nii vara ei ilmne. Peale ülikooli lõpetamist on Frankfurdtis ja Bernis
annaabi.ee 
