(hingamisfaasid erineva pikkusega, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine). 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 erinevat lihast. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Fonatsioonielundid on hääletekitamise elundid. Kõri (larynx) oma elunditega (sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhred, häälekurrud, häälepilu ehk glotis). 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad harvemini kui lühemad ja õhemad häälekurrud (naistel ja lastel).Meeshääle kõrgus on umbes 70-150 Hz ja naishäälel umbes 150-300 Hz. Sügavalt sisse hingates häälepilu avaneb. Heliliste häälikute puhul helikurrud võnguvad (see annab häälele tema kõrguse ja helilisuse). Kui hingeldame ja häälekurrud ei sulgu korralikult,
või helitud. Helilised häälikud: häälekurrud vibreerivad (vokaalid ja helilised konsonandid). Helitud häälikud: häälekurrud ei vibreeri (nt klusiilid). 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Ülesandeks hääle tekitamine. Kõri (larynx ) e alumine hääleallikas oma elunditega sõrmuskõhr (cartilago cricoidea ) kilpkõhr (cartilago thyroidea ) pilkkõhred (cartilagines arytaenoideae ) häälekurrud (plicae vocalis ) häälepilu ehk glotis (glottis ) kurrupilu ja kõhrepilu 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Mis moodi hääl tekib? Loetakse, mitu võnget ajaühikus tekib põhisagedus. Fonatsioon. Võngete normaalsageduse määravad häälekurdude pikkus ja paksus. Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad harvemini kui lühemad ja õhemad häälekurrud (naistel ja lastel). Meeshääle kõrgus on umbes 70 150 Hz ja naishäälel umbes 150 300 Hz 12
hääl. Häälekurrud liiguvad nii tervikuna kui osadena. Häälekurdude osade võnkumine tekitab hääle ülemsagedused ehk ülemtoonid. Heliliste häälikute hääldamisel häälekurrud võnguvad (avatud), helitute häälikute hääldamisel ei võngu (kas osaliselt või täielikult suletud). Kõris on kõhred, millest kolme kasutatakse kõnelemisel: kilpkõhr, pilkkõhred ja sõrmuskõhr. Häälepilu ehk glotis. Häälepilu vahelt liigub õhk üles-alla, kui me ei räägi. Häälepilu jagatakse kurru- ja kõhrepiluks. Bernoulli efekt Kõrihäälikud ehk larüngaalid Häälelaad tuleneb häälekurdude tööst. Artikulatsioonielundid – hääle häälikuteks kujundamine Kõrist ülespoole jäävad resonantsiõõned – ülemine hääleallikas. Võimenduvad need võnkumised, mis ühtivad keha (õõne või selles oleva õhusamba) omavõnkesagedusega. Resonantsiõõned on
el archifonema. Producción del sonido articulado El tracto vocal 1) Cavidades infraglóticas o aparato respiratorio Respiratoorne kompleks e hingamisaparaat Pulmones (Kopsud ) Bronquios (Bronhid ) Tráquea (Trahhea e hingetoru ) Inspiración y espiración (Sissehingamine ja väljahingamine) 2)Cavidad laríngea (glótica) o aparato fonador Fonatoorne kompleks Laringe (Kõri ) Cuerdas vocales (Häälepaelad e häälekurrud ) Glotis (Häälepilu) 3)Cavidades supraglóticas - o cavidades resonantes (No podríamos percibir los sonidos sin las cavidades resonantes que amplifican los sonidos. Las cavidades supraglóticas actúan como filtros acústicos sobre la onda compleja inicial facilitando el paso y reforzando a determinados componentes y eliminando o debilitando las frecuencias más alejadas de las resonantes). resonatsõõned faringe neeluõõs cavidad bucal suuõõs cavidad nasal En la cavidad bucal: La lengua
Ingressivne häälik - õhuvool suundub sissepoole. (Imihäälikud (click) - suus tekitatud õhuvooluga moodustatud ingressiivsed konsonandid) Põhisagedus mõjutab kõige rohkem hääle tajutavat toonikõrgust - eriti intonatsiooni. Helilised häälikud - hälekurrud vibreerivad (nt vokaalid ja konsonandid) Helitud häälikud - häälekurrud ei vibreeri, õhk voolab vabalt läbi häälepilu sellest kõrgemal asuvatesse õõntesse. Glotis e häälepilu - häälepilu kokkusurumisega moodustatakse kõrisulghäälik e larüngaalklusiil Põhitooni kõrval on veel ülemtoonid (põhisageduse kordsed) Formandid - võimendunud ülemtoonid Dekodeerimist e tõlgendaist kujutatakse tavaliselt kaheosalisena. Kõne tuvastamine - sõnumi häälikulise ehituse peamiste tunnusjoonte identifitseerimine. Mõistmine - foneetilis-fonoloogiliselt tuvastatud signaali tegelik tõlgendamine e sellele tähenduse andmine.
annaabi.ee 
