mis ei tegelenud keele, vaid kõnega. Seda peetakse kõige keerukmaks ja ekstreemsemaks strukturalismi koolkonnaks. Koolkonna rajaja ja esindaja oli L. Hjelmslev. Oli truu Saussure'ile ( sellegi poolest erinev tegevus Saussure'ist slosoofiliste aluste poolest) ning temaga koos tegutsesid H. J. Uldall ning V. Br ndall. Kritiseerisid Praha lingv ringi. Hjelmslevi glossemaatika definitsioon - glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Glosseem on nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses kui ka intonatsioon. See on semiootiline distsipliin. H nimetab keelt vormiks ja substantsiks. Keel on eelkõige semiootiline süsteem, , mis seob tähistatavad tähistajatega. Märgifunktsioon tüübid: - vastastikune sõltuvus ehk interdependents - ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone (käänded, sugu jt). H väitis,
keele, vaid kõnega. Seda peetakse kõige keerukmaks ja ekstreemsemaks strukturalismi koolkonnaks. Koolkonna rajaja ja esindaja oli L. Hjelmslev. Oli truu Saussure'ile ( sellegi poolest erinev tegevus Saussure'ist slosoofiliste aluste poolest) ning temaga koos tegutsesid H. J. Uldall ning V. Br ndall. Kritiseerisid Praha lingv ringi. Hjelmslevi glossemaatika definitsioon - glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Glosseem on nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses kui ka intonatsioon. See on semiootiline distsipliin. H nimetab keelt vormiks ja substantsiks. Keel on eelkõige semiootiline süsteem, , mis seob tähistatavad tähistajatega. Märgifunktsioon tüübid: - vastastikune sõltuvus ehk interdependents - ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone (käänded, sugu jt). H väitis, et keeles on
ka aristootlikust käsitlusest). Samas kritiseeris Praha lingvistilist ringi. Sellegipoolest erineb glossemaatika tegevus Saussurest, põhiliselt filosoofiliste aluste poolest. Hjelmslevi glossemaatika definitsioon - glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Keele märgid on ennekõike sõnad, kuid juba ameerika strukturalism loobub sõnast, sõnakeskne käsitlus ähmastab pilti. Seega on glosseem nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses (kui see muudab tähendust) kui ka intonatsioon. Glossemaatika on semiootiline distsipliin. Saussure jaoks on keel idee. (Kõne on keele vari, kahvatu ja moonutatud realisatsioon.) Meie maailma tingimused on väljaspool maailma. Aristoteles väidab, et ideed on tõesti olemas, kuid ideest ei piisa, sest igal asjal on lisaks veel materiaalne põhjus ideelisele (formaalsele) lisaks. Hjelmslev nimetab neid vormiks ja
ka aristootlikust käsitlusest). Samas kritiseeris Praha lingvistilist ringi. Sellegipoolest erineb glossemaatika tegevus Saussurest, põhiliselt filosoofiliste aluste poolest. Hjelmslevi glossemaatika definitsioon - glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Keele märgid on ennekõike sõnad, kuid juba ameerika strukturalism loobub sõnast, sõnakeskne käsitlus ähmastab pilti. Seega on glosseem nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses (kui see muudab tähendust) kui ka intonatsioon. Glossemaatika on semiootiline distsipliin. Saussure jaoks on keel idee. (Kõne on keele vari, kahvatu ja moonutatud realisatsioon.) Meie maailma tingimused on väljaspool maailma. Aristoteles väidab, et ideed on tõesti olemas, kuid ideest ei piisa, sest igal asjal on lisaks veel materiaalne põhjus ideelisele (formaalsele) lisaks. Hjelmslev nimetab neid vormiks ja
eri rühmadest). Foneemi osa uurimine morfoloogilistest mallidest on arenenud omaette keeleteaduslikuks uurimisharuks, mida nim morfofonoloogiaks 48. Kopenhaageni lingvistiline koolkond Hjelmslevi glosssemaatika. Glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Keele märgid on ennekõike sõnad, kuid juba ameerika strukturalism loobub sõnast, sõnakeskne käsitlus ähmastab pilti. Seega on glosseem nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses (kui see muudab tähendust) kui ka intonatsioon. Väljenduse ja sisu eristamine ning vormi ja aine eristamine. Väljendus ja sisu on kaks põhikategooriat, milleta ei saa olla vastastikust mõistmist. Väljendus hõlmab kõiki vahendeid, mille abil antakse edasi informatsiooni sisust; ülekantuna lingvistilisse terminoloogiasse keel (kusjuures glossemaatika ei samasta väljendust ja keelt)