ekspertteadmiste küsitavuse alla seadmine?) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel kommunikatsioonitehnoloogiate areng uut tüüpi informatsioon, teadlikkus globaalsetest teemadest mobiilsus (ka tunnetuslikult) globaalne tööjaotus globaalse ja lokaalse segunemine, mitmesuunalisus; sulandumine ja vastandumine erinev globaliseerituse „aste“ (nt finants- vs tööturg) Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood: Aja ja ruumi kokkutõmbumine (Harvey 1989) Suhete seotus vahetu ruumiga väheneb Liikumisvood: migratsioon, turism jm mobiilsus Globaalsed meediakuvandid, „tuttavad võõrad“ Sotsiaalmeedia – mass-kättesaadavus, poliitilise kontrolli vähenemine Suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest Identiteediloome võimaluste (tunnetuslik) laienemine Globaalse riskiühiskonna mõiste (U
tehnoloogilised jms) Globaliseerumine: maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. · kommunikatsioonitehnoloogiate areng · mobiilsus (ka tunnetuslikult) · uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest · teemadest · globaalne tööjaotus · globaalse ja lokaalse segunemine · erinev globaliseerituse ,,aste" Riskiühiskonna mõiste: · Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud · Industriaalne ühiskond (,,esimene modernsus"): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) · Riskiühiskond (,,teine", refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine
majanduslikud nähtused on sotsiaalselt konstrueeritavad) Globaliseerumine (ülemaailmastumine) maailma kokkutõmbumine, samal ajal kui kasvab vastastikune sõltuvus indiviidide, sotsiaalsete gruppida ja ühiskondade vahel Kommunikatsioonitehnoloogiate areng Mobiilsus Uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest Globaalne tööjaotus Globaalse ja lokaalse segunemine Erinev globaliseerituse ,,aste" (riikide vahel. Nt. London või NY võrreldes Eestiga) Igapäevaelu globaliseerumine Uus individualism eneseloomise rõhutamine, identiteedi muutmise tööstus (nt ilukirurgia), isu kohese muutumise järele, vaimustus sotsiaalsest kiirendusest, lühiajalisus ja episoodilisus (töötamine ühe tööandja juures mitukümmend aastat on minevik) Eneseabi käsiraamatud, küberseks, pidev indentiteedi muutmine
globaalne tööjaotus globaalne tööjaotus globaalse ja lokaalse segunemine globaalse ja lokaalse segunemine erinev globaliseerituse „aste“ erinev globaliseerituse „aste“ Riskiühiskond (U.Beck, Risk Society, 1992) – risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on Riskiühiskond (U.Beck, Risk Society, 1992) – risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel ebakindel
Giddens) Suurendab nii avatust kui ebakindlust („tõejärgne ühiskond“ ja ekspertteadmiste küsitavuse alla seadmine) GLOBALISEERUMINE - maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel globaalse ja lokaalse segunemine, mitmesuunalisus; sulandumine ja vastandumine erinev globaliseerituse „aste“ (nt finants- vs tööturg) GLOBALISEERUMISE MÕJUTEGURID (Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood:) Aja ja ruumi kokkutõmbumine (Harvey 1989) Suhete seotus vahetu ruumiga väheneb Liikumisvood: migratsioon, turism jm mobiilsus Globaalsed meediakuvandid, „tuttavad võõrad“ Sotsiaalmeedia – mass-kättesaadavus, poliitilise kontrolli vähenemine Suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest
annaabi.ee 
