Ökoloogiline jalajälg Oli valida kas organisatsiooni ökoloogilise jalajälje arvutamine või üksikisiku ökoloogilise jalajälje arvutamine. Mina valisin viimase. Perioodiks valisin ma kolm kuud (oktoober- detsember). Minu ökoloogiline jalajälg on 3,2 globaalhektarit. Minu jaoks oli see tulemus üllatav, arvasin, et tarbin vähem. Kuid nüüd on võimalus ennast parandada, sest tean tulemust. Eesti keskmine on 6,3 globaalhektarit, sellest on mul küll väiksem, kuid siiski on mul kuhu pürgida- keskkonnahoidlikumate ja jätkusuutlikumate elu poole. Ökoloogilist jalajälge muudavad paljud asjaolud, näiteks see oleneb näiteks ka kliimast (selle mõjudest ka tehnoloogiale), linnastumisest, elektrienergia kasutusest, transoprdi kastutusest. On mitmeid võimalusi, kuidas "jalajälge" vähendada. Meie peres on kolm autot ning pidevalt on need kõik kasutuses, aga on võimalik kasutada vähem ja sõita ökonoomsemlat
1. Täida ära küsimustik oma ökoloogilise jalajälje kohta. Kopeeri oma vastus siia, tekstikasti. * Sinu ökoloogilise jalajälje suurus on 1.04 globaalhektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid ja tarbiksid nagu Sina, peaks inimeste käsutuses olema 0.5 maakera. 2. Analüüsi oma jalajälje tulemusi, mis on positiivne, mis negatiivne. * Ma arvan, et positiivne on see, et ühe elaniku keskmine ökojalajälg ei tohiks ületada 1,8 globaalhektarit. Minu ökojalajälg on aga 1.04. Ma ei oskaks öelda, et midagi selles negatiivset oleks. 3. Otsi internetist 5 loodussäästlikku tarbeeset/toodet, vastuse kasti kirjuta toote nimetus ja lisa internetiaadress. 1)Taaskasutatud kiust paber CYCLUS .https://www.antalis.ee/business/esileht/keskkond/loodussaastlikud-tooted.html 2)Ökoseebid GoodKaarma www.goodkaarma.net/shop/index.php/et/seebid-info 4. Otsi internetist Sinu arvates 10 parimat ja nutikamat loodussäästlikku nippi
Miks nii suur? Kõrge koht ökoloogilise jalajälje pingereas on seotud põlevkivi kasutamisega elektrienergia tootmisel, sest protsessi käigus paiskub õhku palju CO2-te. Selle kõrval on olulised ka autostumine, üha ulatuslikum reisimine ning meie läänelikud tarbimisharjumused - valdkonnad, milles ökojalajälje suurus sõltub peamiselt igaühe individuaalsetest otsustest. Kui suur on minu ökoloogiline jälajälg? Minu ökojalajälje suurus on 2.6 globaalhektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid ja tarbiksid nagu mina, peaks inimeste käsutuses olema 1.25 maakera: Kuidas saab oma ökoloogilist jalajälge vähendada? · Vähenda või elimineeri oma menüüst liha, kala ja piimatooted. · Osta toitu, mis on kasvatatud Sinule lähedal (Eelista eestimaist!). Vähenda imporditud toiduainete tarbimist. Kasvata ise! · Kasuta kilekotte korduvalt või ära osta neid üldse.
Alustamiseks tuli määrata oma vanus, sugu ja kool, kus õpitakse. Peale küsimustiku täitmist sai õpilane näha enda jalajälge kui ka enda kooli teiste õpilaste panust ja ökoloogilist jalajälge. Minu arvates oli aga see küsimustik kõige kehvem ja raskesti arusaadavam. (Jalajäljekalkulaator, Zero Foortpint Youth Calculator) 3. Vali üks mõõtmise viis ja mõõda enda või oma pere ökoloogiline jalajälg; Minu ökoloogilise jalajälje suuruseks on 3,27 globaalhektarit aastas. . See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid ja tarbiksid nagu mina, peaks inimeste käsutuses olema 1.59 maakera. Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg ületada 1,8 globaalhektarit aastas. (Positium) Tulemused jagunevad järgmiselt: gha/in a Kodu 1.25 (38.2%) Transport 1.06 (32.3%) Söök ja jook 0.14 (4.4%) Kaubad ja teenused 0.82 (25.0%)
Mitte rohkem kui 15 evrot tasun paberitoode peale. 3. Tubakatoodete peale ei tasu raha. 4. Mitte rohkem kui 30 evrot muu toodetele.(n.t.apteegikaubad) 5. Mitte rohkem kui 30 evrot tasun erasektori teenuste eest.(kuu jooksul) 6. Prügiveo ja prügikäitluse eest 3-6 evrot kuus. 7. Soorteerin vanapaberi. 8. Soorteerin plast-ja klaaspudelid. 9. Soorteerin riided. 10. Soorterid vanad elektriseadmed. Minu ökoloogilise jalajälje suurus on 2.74 globaalhektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid ja tarbiksid nagu mina, peaks inimeste käsutuses olema 1.33 maakera Tulemused jagunevad järgmiselt: gha/in a Kodu 1.53 (55.9%) Transport 0.14 (5.2%) Söök ja jook 0.54 (19.7%) Kaubad ja teenused 0.53 (19.3%) KOKKU: 2.74 (100%)
Tallinn 2013 1. Ökoloogiline jalajälg Kui suur on minu ökoloogiline jalajälg? Internetileheküljel http://jalajalg.positium.ee/ saab igaüks mõõta, kuivõrd mõjutab tema eluviis maakera jätkusuutlikust ning selle põhjal annab mõtlemisainet, mida igaüks saaks teha oma planeedi säästmiseks. Minu ökoloogilise jalajälje suuruseks tuli 1,96 globaalhektarit aastas, see tähendab, et minu elustiili järgides läheks inimestel vaja praeguse maakeraga võrreldes 0,95 maakera. Kuna elan Lasnamäel paneelmajas kolmveerand aastast kolmeliikmelises leibkonnas, kuhu kuuluvad peale minu minu vanavanemad, ei ole kütte-, vee- ja elektrikulud suured. Neid vähendab veelgi see, et suvel olen kodus üksinda ning enamus ajast veedan ka väljaspool Tallinnat. Prügi tekib meie kodus suhteliselt vähe, prügikotti viime välja keskmiselt kaks korda nädalas.
Küsitluse viisid läbi SA REC Estonia töötajad. Kuna inimeste keskkonnamõju oleneb suuresti nende vanusest, siis valimi koostamisel lähtuti Tallinna elanike vanuselisest struktuurist. On teada, et suurim keskkonnamõju on tööealistel inimestel, kuna lastel ja pensionäridel on see märgatavalt väiksem. Tallinna elanike vanuselise struktuuri alusel kujunes valimi suuruseks 107 inimest. Käesolevas töös oli ökoloogilise jalajälje ühikuks globaalhektarit inimese kohta aastas – gha/in a. Globaalhektari all mõeldakse pindala, mis annab niisama palju toodangut kui maakera kõigi vastaval aastal elukooslust kandvate hektarite keskmine. Nii näiteks oli 2006. aastal maakera elanike ökoloogiline jalajälg 2,6 gha/in a, seevastu eluslooduse kandevõime määr ainult 1,8. Sama aasta andmetele tuginedes oli Eesti ökojalajälg 6,4 gha/in a, eluslooduse kandevõime oli 9. Tähelepanekud 1
Seni on globaalne majanduse areng pöördvõrdelises seoses planeedi elurikkuse säilimisega: 1975 - 2003 maailma SKP kolmekordistus, samas kui planeedi elurikkust ja ökosüsteemide toimimist kirjeldav Elava Planeedi indeks (Living Planet index) kahanes 30%. Maailma liidrid on jõudnud mõistmisele, et majandusareng tuleb lahti siduda inimkonna ökoloogilise jalajälje kasvust, kuna on vaid aja küsimus, millal käärid inimkonna ökoloogilise jalajälje (2007. aastal 2,7 globaalhektarit) ning planeedi kandevõime (2007. aastal 1,8 globaalhektarit) vahel kasvavad liialt suureks. Selle protsessi tagajärjed majandusele ning inimeste elukvaliteedile oleksid pöördumatult negatiivsed. ÜRO Keskkonnaprogrammi 2010. aasta uuringus hinnatakse elurikkuse hävimisest tulenevate kahjude suurusjärguks 2 kuni 4,5 triljonit dollarit aastas. Näiteks 2004. aasta tsunaami oleks Kagu-Aasias miljonites dollarites vähem kahju
33. Millised inimtegurid mõjutavad elurikkust? ● Elupaikade hävitamine ja muutmine ● Taime- ja loomaliikide hävitamine ● Keskkonna saastamine ● Võõrliikide sissetoomine aladele, kus neid varem pole olnud 34. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? kodu, transport, söök, jook, kaubad, teenused, Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg ületada 1,8 globaalhektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg oli aga 2007. aastal (viimased arvutatud andmed) 7,9 gha/in a. http://jalajalg.positium.ee/ Kristiinal: Kodu 0.71 (47.4%) Transport 0.00 (0.1%) Söök ja jook 0.26 (17.2%) Kaubad ja teenused 0.53 (35.3%) KOKKU: 1.50 (100%) :
tootlikkusega hektarile. Ökoloogilist jalajälge saab arvutada kas inimese, leibkonna, toote, mõne organisatsiooni või territoriaalse üksuse, nt riigi või linna tasemel, siin lehel olev ökojalajälje kalkulaator keskendub indiviidile ja tema tarbimisharjumustele, võttes arvesse ka terve leibkonna poolt tehtavaid kulutusi. Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg ületada 1,8 globaalhektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg oli aga 2007. aastal (viimased arvutatud andmed) 7,9 gha/in a. See tähendab, et me elame globaalses mõõtmes vastutustundetult ja tulevaste põlvede võimaluste arvelt. Kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meie tarbimisharjumuste jätkusuutlikuks katmiseks vaja üle nelja maakera! Miks Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on võrreldes teiste Euroopa riikidega (nt. Inglismaa, Norra) tunduvalt suurem? põlevkivitööstus
annaabi.ee 
