Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"glkogeen" - 5 õppematerjali

Sahhariidid
1
txt

Sahhariidid

Kuuessinikulistest suhkrutest olumised on: glkoos ja fruktoos. C6H12O6,fotosnteesi abil. Loomad savad aga toidust. 17,6 kJ/g salvestatud energiat saab kasutada elutegevuses. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel hinemisel. Maltoos koosenb aga kahest glkoosijgist. Piimas sisaldub laktoos e piimsuhkur, energia saamiseks. Polsahhariidid on krgemolekulaarsed orgaanilised hendid (polmeerid), (monomeerid) monosahariidid? Trklis,tselluoos ja glkogeen. Trklis peamise polsahhariide.keskmiseks 1 miljon molekulmass. Taimed kasutavad trklist energia saamiseks. Lagundavad glkoosi molekulideks. Tselluoos puitunud varrega taimede massist, loomades aga maksas ja lihastes,trklise ehk glkogeeni molekulina. Kitiin- seente rakus ja lutikates. Lmmastikku sisaldav suhkur. Lipiidid on organismide energiaallikaks. 38,9kJ/g,rasva kasutatakse talvel elamiseks,energia saamiseks. Kaitseb,htlustab temp. Toodavad organismi vett.

Bioloogia → Bioloogia
48 allalaadimist
KEEMIA - SAHHROOS
1
txt

KEEMIA - SAHHROOS

Disahhariidid : - on ssivesikud milles on 2kuni 3 monosahhariidi on omavhel liitunud 1) Sahharoos(tavaline suhkur), mida on rohkelt suhkruroosis ja suhkrupeedis 2) Maltoos (linnasesuhkur) - koosneb kahest glkoosijgist 3) Laktoos (piimasuhkur) - mooodustub peamiselt piimnrmetes. - lhustumiseks vajalik ensm (laktaas) , mis mnel puudub. Sahharoos - ehk tavaline suhkur C2H22O11 - Suhkrupeet ja roog - Banaanid , arbuusid - Kase- ja vahtramahl - Ehitust testab ssivesikute peamine keemiline omadus - hdrols C11H22O11 + H20 - hdrols - c6h12o6 + c6h12o6 - invertsuhkur on glkoosi ja fruktoosi segu - Ei kristalliseeru SAHHAROOSI OMADUSED : - vrvusetu kristalne aine - lhnatu - lahustub vees - sulab temperatuuril 185C , kuumutamisel le 185 muutub pruunika vrvusega karamelliks - magususelt kolmas looduslik sahhariid TRKLIS TSELLULOOS (C6 H10 05)n - on polmeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jgid - trklis on a- glkoosi polmeer - tsellu...

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
Organismide üldine keemiline koostis
2
txt

Organismide üldine keemiline koostis

***laktoos e piimasuhkur- - -glkoosi ja galaktoosi molekulidest. sahharoos e roosuhkur- - - 1 glkoosi ja 1 fruktoosi jgist III polsahhariidid e liitsuhkrud monosahhariidide jgid on seotud glkoosisidemetega pikkadeks ahelateks. trklis- koosneb glkoosijkidest, taimed kasutavad varueneergiaallikana. tselluloos-tuhanded omavahel hendatud glkoosijgid, taimede ehitusmaterjal. kitiin- lmmastiku sisaldavast suhkrust. llijalgsete toeses ja seente rakukestades. glkogeen- tuhandetest glkoosijkidest. energiaallikas/varuaine loomadel.

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Seedeelundkond
7
txt

Seedeelundkond

: org. vljunud lmmastiku hulk letab organismi tulnud lm. hulga e. kehalise t ajal; haigusperioodil; vananedes, kus aitaks kehaline koormus! 29. SSIVESIKUTE AINEVAHETUS: Peamine energeetiline allikas! pevasest energaikulust kaetaks nende arvel u. 60 %. Seedetraktis lhustatakse s. monosahhariidieks, peamiselt glkoosiks, mis kantakse edasi maksa. Taimne toit: Trklis; Roosuhkur e. sahharoos Piimasuhkur e. laktoos Linnasesuhkur e. maltoos Puuviljasuhkur e. fruktoos Loomne toit : Loomne trklis . glkogeen 30. SSIVESIKUTE L. ORGANISMIS: 1. philine energiaallikas; 2. struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid, 3. tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4. varufunktsioon glkogeen maksas ja lihastes ; 5. toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%; 6. biosnteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapete, glkolipii 7. osmootse rhu ja ioonide sidumise regulatsioon teatud ssivesikute negatiivse laengu ja hdrofiilsete

Meditsiin → Inimese anatoomia ja...
167 allalaadimist
Tehnikaajalugu konspekt terve kursus
8
txt

Tehnikaajalugu konspekt terve kursus

INIMESE TOIDUKAART Inimene on omnivoor- kigesja ks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompenseerida Varud akumuleeruvad kas rasvkoena vi glkogeenina leliigsed toitained vljastatakse organismist Rasvad Taimsed(lid) ja loomsed rasvad Kllastunud ja kllastumata rasvad Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster Kllastumata rasvad on olulised nrvitalitluse jaoks Ssivesikud ehk Sahhariidid Philine organismi energiaallikas Vaimse t puhul on nende vajadus suurem Varuaineks glkogeen Liigsed kogused vivad muutuda rasvkoeksOlulised on seedimatute ssivesinike leidumine toidus just seedimise korrashoiu mttes Valgud Taimsed ja loomsed 20 aminohappest koosnevad 8 on asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust Thtis on valguline mitmekesisus Valgud on organismi jaoks thtsad 6 funktsiooni tttu Vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu Vitamiinidega ledoseerimist pole karta A-vitamiin loomne ja tekib taimsest toidust

Tehnika → Tehnikalugu
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun