Põhiliselt oli need märguannete tegemiseks, kuid kasutati ka sõjaväe moraali hoidmiseks lahingu ajal ja ka vastase hirmutamiseks. Click icon to add picture Vana-Roomas kasutatud ,,Buccina" Click icon to add picture Flööt Flööt on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Flöödil on ca. 15 auku, mis on tavaliselt kaetud klappidega. Palju flöödid on ka aukudega, et võimaldada kaasaegses muusikas kasutavat glissandot. Flööte on valmistatud õõnsatest luudest, bambusest, savist ja kõige rohkem puidust. Click icon to add picture Üks huvitamaid flööte on Hiina pill shakuhachi. Shakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachit mängiti algselt Zen-teenistustel ja oli rändavate buda-preestrite lemmikinstrument. Ehkki see flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on tugevad religioossed soolod
paremale põiki, sellest ka nimetus põikflööt (saksa keeles Querflöte). Nüüdisaegse välimuse ja omadused andis flöödile saksa pillimeister Theobal Böhm (17941881). Plokkflöödi omapära võrreldes teiste puupuhkpillidega on ehituse lihtsus: tal puuduvad liikuvad osad. Flöödil on ca. 15 auku, mida saab katta klappidega. Klapid on enamasti kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, nö brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning levimuusikas kasutatavat glissandot. Klapimehhanismid on kinnitatud vedrutelgedele. Nende aukudeni, mille asukoht jääb sõrme tegevusulatusest välja, jookseb liigendülekanne. Mööda flöödi korpust kulgevad vedruteljed on ühtlasi flöödi amortiseerumise peapõhjusi, sest aastate jooksul avaldatud koormuse tõttu tõmbub flöödi sirge toru nende mõjul lõpuks kergelt kumeraks ning klappide padjad ei kata auke enam täpselt. Mänguomadused Tänapäevane flööt on äärmiselt mitmekülgsete mänguomadustega
Vilu, Priit Aimla, Jüri Leiter. Metsasarv Kõige suurema mänguulatusega vaskpill,ligi 4m(kõlatoru pikkus) Eelkäiad on metsasarvel Prantsusmaalt. Kõla on pehme,sume,mahlakas. Sageli antakse metsasarvele lüürilised ehk laulvad soolod. Enamasti mängitakse orkestris. Tuntuim mängija on Rait Erikson. Tromboon Erinevalt teistest vaskpuhkpillidest ei muudeta trombooni heli mitte ventiilide abil vaid u-kujulise kuliass abil. Saab mängida glissandot. Kõla on särav ning pehme. Orkestri pill,soolo pill harva. Kuulus mängija on Heikki Kalaus. Tuuba Bassi pill. Suurim pill ning madalaima häälestusega,signaali pill. Tuuba on raske,mängides hoitakse tuubat süles. Kõla on majesteetlik,saab mängida väga õrnalt. Kaalub umbes 12 kg. Kõlalehter on umbes võrkpalli suurune. On umbes 16-17 m pikk. Oboe Oboe on kõige väiksema mänguulatusega, materjal on eebenipuu mustpuu , eboniit
Flööt Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Kaasajal kasutatakse flööti ka jazz- ja rockmuusikas - neist viimase üks säravamaid esitajaid on Ian Anderson. Flöödil on ca. 15 auku, mida saab klappidega katta. Klapid on enamasti kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, n.-ö. brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning levimuusikas kasutatavat glissandot. Klapimehhanismid on kinnitatud vedrutelgedele. Nende aukudeni, mille asukoht jääb sõrme tegevusulatusest välja, jookseb liigendülekanne. Mööda flöödi korpust kulgevad vedruteljed on ühtlasi flöödi amortiseerumise peapõhjusi, sest aastate jooksul avaldatud koormuse tõttu tõmbub flöödi sirge toru nende mõjul lõpuks kergelt kumeraks ning klappide padjad ei kata auke enam täpselt. Flööt
igatsus jääb! 4.2 ORKESTRIVERSIOONI ANALÜÜS Sibelius kasutas laulu "Teemant märtsilumel" orkestreerimisel koosseisu, kuhu kuuluvad 2 flööti, 2 klarnetit ning keelpillid. Hiljem lisas ta neile ka harfi, mis annab laulule hapra, sillerdava värvingu ning omandab kõlasümboli tähenduse (teemat ja päike) 24 Kaks sissejuhatavat takti täidab harf pika glissandoga, mida täiendab veel glissandot jäljendav keelpillide mänguviis. Keelpillid hoiavad pikki noote, harmooniat edasi kandes, kõrvalastmetele kaldudes. Flööt kaunistab lausa ornamentaalselt esimese värsirea viimast ning teise värsirea esimest sõna. (Tk. 4) Pärast teise värsirea lõppu mängib harf 3- noodilise mis strihhiga lühikese staccatoga või vahemängu, mis rõhutab teemandi kristalset selgust, värvib sõna mõtet. Sooloflöödi kaunistused, pikad noodid
Mustlasdzässi peaesindajaks on kitarrist Jean Reinhardt, kelle karjääri algust loetakse ka mustlasdzässi alguseks. (Gypsy jazz 2010) Reinhardt`i loetakse seejuures üheks esimeseks prominentseks dzässmuusikuks Euroopas: teda on nimetatud kõige tunnustatumaks dzäss- kitarristiks üldse. (Dinkins 2008) Mustlasdzässis on põimunud kokku tume ja kromaatiline mustlaslaad ja svingi artikulatsioon. Peamiselt improviseeritakse, kasutades kromaatilist helilaadi. Iseloomulik on mängida glissandot, kus siis vastavalt, kas kitarrist või viiuldaja libistab sõrmega mööda keelt, artikuleerides igat nooti erinevat moodi, et saavutada virtuoosne kõla. Viiuldajale on veel iseloomulik mängida pizzicatos (võte, kus viiuldaja tõmbab keeli sõrmedega, mitte ei kasuta poognat). (Gypsy jazz 2010) Pillidest kasutatakse enim akustilist kitarri, viiulit, klarnetit, akordionit, aga ka trumme ja dulcimeri. Kuigi viimased kaks on rohkem levinud ida pool. Kitarr on mustlasdzässis tähtsaim pill
annaabi.ee 
