laiendamise pärast, maj võitlus,diplomaatiline võitlus;1948-Berliini blokaad,1949-kahe Saksamaa riigi väljakuulutamine,1950-53-Koera sõda,1956-Ungari ülestõus,Suessi kriis,1961-essa inimene kosmoses,Berliini müüri ehitamine,1962-Kuuba kriis,1969-essa inimene kuul,1964-73-Vietnami sõda,1970-kahe saksamaa leppimise algus,desarmeerimise ajajärk,pingelõdvendus,1979-Afganistani sõda,,1985-Gorbatsovi võimuletulek NSVL-is(Perestroika,glastnost), 1991-NSVL lagunemine;külma sõja alguseks on 2 plaani e doktriini:Trumani doktriin-seoses Kreekat ja Türgit ähvardava NSVL survega teatas USA,et annab maj ja sõjalist abi riikidele,mida ähvardab sattumine Moskva kontrolli alla;Marshalli plaan e Euroopa taastamise programm nägi ette,et kõik riigid,mis toetavad USA välispoliitikat,võivad saada maj abi(1948-52 said 17 eur riiki maj ja tehnilist abi 13 mljrdi $
eksport), stagnatsioon(majalnduslik poliitiline ideoloogiline seisak),dissidentslus ehk teisitimõtlejad,naftadollaritel põhinev majandus,gerontokraaria(valitsejad oluliselt vanemad, kui enamik riigi täiskasvanud elannikkonnast Tsernenko,Andropov,soovimatus ühiskonnaelu reformida, stagnatsioon)Gorbatšov – NVL viimane riigipea, NL lagunemisprotsesside algataja, ideoloogiline ja poliitiline ummikseis, majandus pantkroti äärel, mittetoimiv plaanimajandus,perestroika,glastnost, augustiputsiga taheti mees kõrvaldada, aga see ebaõnnestus, majanduspoliitika(üksikud turumajanduslikud elemendid, riik juhib, “kui seadus”, poliitiliste reformide vajadus, muudatused riiklikes struktuurides) Idabloki lagunemine – sisekriis NSVL, mis nõrgendas Moskva kontrolli Ida-Euroopa riikide üle, poliitiliseks uuenduseks oli vaja uuendusmeelsust, kuigi enamik idabloki juhte olid vanameelsed. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari, Poolas
Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha ametiühingu;välispol:Breznevi doktriin 1968, osalemine rahvusvah regionaalsetes konfliktides,Poola ja Afganistaani surbvestamine,kahepalgelisus(võidurelvastumine,osalemine Helsingi protsessis),A.Gromõko; 1985-91,märksõnad:PERESTROIKA,GLASTNOST,liider:Mihhail Gorbatsov;pol: kaadrireform,poliitilise süsteemi ümberkorraldamine,mitmeparteisüsteemi teke,vabaduse suurenemine liiduvabariikides,uue liidulepingu väljatöötamine,sotsialismi reformimine vastavalt 20. saj lõpu olukorrale,B. Jeltsin,N.Rõzkov;maj:majandusreform ,,500päeva"(võimalused erasektori tekkeks,rahandussituatsiooni parandamine,kiirenduskurss),esmatarbekaupade defitsiit,ebakompententsus;ideoloogia:glastnost ehk avalikustamine,tsensuuri
siis otsustati, et lihtlabane EKP linnakomitee häälekandjas antud tähtsat teadet avaldada ikkagi eitohi, nõnda ilmuski Õhtuleht ilma igasuguseta teateta ning raadiotest hakati pärastlõunal Brezhnevi surmateadet ette lugema. Järgmisel päeval oli kõik lihtne, pärast Brezhnevi surmateate ilmumist Keskkomitee häälekandjas Rahva hääles ilmumist, avaldati sama uudis samas mahus ka Õhtulehes. GLASTNOST:1987 kuulutas Gorbatšov välja glastnosti ehk avalikustamise. Perestroika: Totalitaarne meediasüsteem hakkas lagunema 80ndate teisel poolel, perestroika ajal. selle tulemusena oli tekkinud Eestisse poliitiline avalikkus, mis hakkas seni kehtinud nõukogude reziimi pöördumatult õõnestama. Koostöö poliitikute ja kultuuriajakirjandusevahel oli muutuste ajal väga tihe. Perestroika tõi kaasa ka tiraažide suurenemise ning
● rahva rahulolematus ○ tööliste streigid ● arengus jäädi jalgu nii lääneriikidele kui ka Aasia ja Ladina-Ameerika maadele b) Mihhail Gorbatšov; ● tuli võimule 1985 ● haritud ja isegi läänelik mees, pandi lootusi ka välismaal ● asus suhteid lääneriikidega parandama ja NSVL reformima c) perestroika ja glasnosti mõisted; ● perestroika - NSVL juhtkonna algatatud uuenduste poliitika, viidi läbi reforme ● Glastnost ehk avalikustamine- info vabasus, arvamuste paljusus, ajaloosündmuste ausam käsitlemine ○ räägiti riigis toime pandud kuritegudest, toimunud õnnetustest, nt. Tšornobõli tuumakatastroof d) näited NSV Liidus tehtud reformidest. ● alkoholiseadus ○ tõsteti jookide hinda ○ hävitati viinamarjaistandused ○ vähendati tootmist ○ piirati kättesaamist ● Piiratud turumajanduse elemendid- erapoed
19 o 1979 – Ilma Brežnevi teadmata viidi NLi väed Afganistani o Võimuperioodi lõpus muutus stabiilsuse hoidmine keerukamaks o 1975 Helsingi kokkulepe: tunnistati Euroopas MS järel toimunud territoriaalseid muutusi, ei pööratud tähelepanu inimõigusi käsitlevatele punktidele; aktiveerus NSVLs dissidentide (teisitimõtleate) liikumine Perestroika ja glastnost (1984-91) – Brežnevi-järgne aeg, võimule tõusid Gorbatšov o Impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse o 1988 valiti NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatšov o Majanduse arengu kiirenemine, ühiskonna täiustamine, ümberkorraldamine (perestroika) o Glasnost – salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine (ka avaldati info Tšernobõli katastroofi kohta 1986)
annaabi.ee 
