mõõkadega, kuid ilma endale kahju tegemata. Kui amfiteatrisse astus Gnaeus Pompeius, kostus üle teatri üldine käteplagin ja hüüded tema auks. Pärast teda ilmusid konsulid oppidumi rõdule ning kõik pealtvaatajad tõusid, avaldades sellega austust kõrgeima võimu vastu. Sellega lõpetasid õpilased vehklemise ning gladiaatorid ootasid Lucius Cornelius Sullat, kes oli diktaatoritiitli maha pannud, kuid oli endiselt Rooma ülemvalitseja. Sulla saabumisega algas etendus. Sada gladiaatorit väljusid kongidest, rivistusid kolonni ja hakkasid ümber areeni sammuma. Esimeses reas läksid retiaarius ja mirmillo, kes pidid esimestena võitlema. Neile järgnesid kuuskümmend gladiaatorit, kellest kolmkümmend olid traaklased ja ülejäänud kolmkümmend olid samniidid. Kui gladiaatorid olid teinud täisringi ümber areeni ja tervitanud konsuleid, läksid nad oma kongidesse tagasi. Areenile jäid vaid retiaarius ja mirmillo. Nende võitlus ei kestnud kaua. Selle võitis mirmillo
Rooma iidne amfiteater Colosseum on alati masse lummanud. Antiikajal meelitasid rahvast amfiteatri areenal korraldatud elu ja surma peale võitlevate gladiaatorite vaatemängud. Tänapäeval on Colosseum üks külastatavamaid vaatamisväärsusi maailmas, mis võlub oma pea kahetuhande aastase ajaloo ja seni paljastamata saladustega. Colosseum on sööbinud ajalukku kui Rooma Keisririigi vägevuse ja julmuse sümbol. Keiser Augustus näiteks lasi korraldada vaatemängu, kus tapeti 10 000 gladiaatorit ja ligi 4000 metslooma lõvisid, tiigreid, sebrasid, isegi kaelkirjakuid. Paljud gladiaatoreist olid surmamõistetud kurjategijad, kes Colosseumi areenal kiskjate söödaks said või kaasgladiaatorite mõõga läbi oma otsa leidsid. Julmad etendused keelati ära alles meie ajaarvamise viiendal sajandil, veidi enne Rooma Impeeriumi lõplikku langust 476 aastal.
roomlaste matuste puhul, hiljem ka lihtsalt niisama, elanike lõbustamiseks. Elu kasarmutes oli raske, toit kasin ja igapäev pidid noored mehed minema kinnisele liivaga kaetud areenile ja võitlema relvastatud instruktorite valvsa pilgu all puumõõkadega. Päris võitlus toimus rauast mõõkadega. Mida parem oled, seda suurem on võimalus ellu jääda. Kas võidad sina või võidetakse sind. Kolmandat võimalust polnud ette nähtud. Niisiis otsustasid umbes aastal 73 e.m.a. ligi 200 gladiaatorit põgeneda. Nad ei suutnud enam taluda elu ülirasketes tingimustes, kus puudus igasugune lootus ellu jääda. Kuid nende vandenõu avastati ja süüdlased jäid karistus ootama. Kuid umbes 70 tugevamal, visamal ja jonnakamal õnnestus puuridest välja murda ja valvurid maha lüüa ning põgeneda. Põgenikke asuti püüdma ja nendega loodeti kiirest arved õiendada, aga nad olid end jõudnud juba relvadega varustuda ega kavatsenudki alla anda. Neil õnnestus jälitajate salk peagi põgenema
võitlejat. Keisri kasarmud olid poolriigistatud asustused, selle staatusega kaasnes valitseja kontroll gladiaatoritega tehtavate tehingute üle. Keiser Nero nägi gladiaatorites endale ustavat sõjalist jõudu(1). Sõjalist jõudu ja sellega kaasnevat võimu hakkasid tunnetama ka gladiaatorid ise. Tuntuim näide selle kohta on meil gladiaator Spartacuse näol. Spartacus oli gladiaator Capua gladiaatorite koolis. 73. e.Kr põgenes koolist Spartacuse eestvedamisel umbes 70 gladiaatorit. Nad moodustasid armee, mis suurenes lühikese ajani kümnete tuhandete meesteni. Sellega kutsus Spartacus esile ühe Vana-Rooma suurima orjademässu (4)(6). Peale orjade enda moodustatud mässuliste armee teenis palju gladiaatoreid sõjaväes aga ka Rooma impeeriumi huve. Gladiaatorid olid vastupidavad, kartmatud ja valmis eesmärgi nimel surmani võitlema. Sellepärast peeti neist kui sõjaväelastest Vanas-Roomas väga lugu (3). Huvi etenduste vastu hakkas kahanema 3
Nende paika ladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Ehitise säilimise huvides parandati seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kui mis siiski selgelt ei tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Colosseum on sööbinud ajalukku kui Rooma Keisririigi vägevuse ja julmuse sümbol. Keiser Augustus näiteks lasi korraldada vaatemängu, kus tapeti 10 000 gladiaatorit ja ligi 4000 metslooma lõvisid, tiigreid, sebrasid, isegi kaelkirjakuid. Paljud gladiaatoreist olid surmamõistetud kurjategijad, kes Colosseumi areenil kiskjate söödaks said või kaasgladiaatorite mõõga läbi oma otsa leidsid. Julmad etendused keelati ära alles meie ajaarvamise viiendal sajandil, veidi enne Rooma Impeeriumi lõplikku langust 476 aastal. Tänapäeval on Colosseum üks külastatavamaid vaatamisväärsusi maailmas,
poeemi ''Asjade loomusest'', milles esitas filosoof Epikurose õpetuse, kelle pooldaja ta oli. · Pegasus (lk 108) kreeka mütoloogias Medusa verest tekkinud tiivuline hobune. VII peatükk Kuidas surm Demophylosest ja Metrobiusest ette jõudis Kolm päeva pärast eelmises peatükis toimunud sündmusi korraldas Sulla õhtusöögi Delphi Apollo trikliiniumis. Peale pikka kära pakkus Sulla välja näha gladiaatorite võitlust söögisaalis. Varsti ilmusid saali kümme gladiaatorit. Viis neist olid traaklaste, teised viis samniitide riietuses. Sel hetkel astus trikliiniumi lõõtsutav Spartacus. Peale nende tuli kohale ka Spartacus, kes sai pahaseks sellepeale kui tema sõber Artorix. Võitlus ei kestnud kaua. kahekümne minuti pärast jäid võitjaks neli traaklast, kelle hulgas oli ka Artorix. Pärast seda tahtis Sulla, et Spartacus võtaks ühe surnu kilbi ja mõõga ning võitleks nelja ellujäänu vastu. Spartacus tahtis võtta ühe
annaabi.ee 
