ja 8. Sümfoonia; Dvorák, Mozart, Brahms ja Verdi – Reekviem; Beethoven – 9. Sümfoonia; Tobias – “Joonase lähetamine”; Soštakovitš – 14. sümfoonia, Sibelius "Kullervo" jpt). Ta on olnud paljude kaasaegsete heliloojate teoste esmaettekandja (Sumera, Põldmäe, Kaumann, Pertmann, Andersson jt.). Pille Lill on teinud koostööd mitmete dirigentidega (Gennadi Roždestvenski, Carlo Felice Cillario, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Aleksejev, John Storgårds, Gintaras Rinkevičius, Arvo Volmer, Mihkel Kütson, Jüri Alperten, Olari Elts, Andres Mustonen, Lauri Sirp jt) ning tema hääl on jäädvustatud mitmetel CD-del – R. Tobias “Joonase lähetamine” (dir. N. Järvi 2009 DVD; Grammofon AB BIS 1995), M. Sink "Jõululaulud” (PLMF 2006), L. Sumera “To Reach Yesterday” (Megadisc 2005), “Oreli- ja kammermuusikat” (Eres 2000), J. Torrim “Orelimuusika/Orgelwerke” (Antes 1997).
suurteost. Eesti heliloojate kõrval on koorile kirjutanud sellised maailmanimed nagu Dmitri Sostakovits ja Gavin Bryars. Oratooriumide esitused on koori kokku viinud maailma kuulsaimate dirigentidega, nende seas Neeme Järvi, Paavo Järvi, Eri Klas, Gennadi Rozdestvenski, Riccardo Muti, Paavo Berglund, Leif Segerstam, Esa-Pekka Salonen, Jukka-Pekka Saraste, Saulius Sondeckis, aga ka Kristjan Järvi, Leo Krämer, Christoph Spering, Gintaras Rinkevicius, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Paul Mägi, Jüri Alperten, Vello Pähn, Tõnu Kaljuste, Nikolai Aleksejev jt. A cappella-kavadega on koori ees esinenud Lev Sivuhhin, Robert Sund, Josep Prats, Roman Toi, Chifuru Matsubara, Kaspars Putnis, Anatoli Grindenko, Lone Larsen, Timothy Brown, Vytautas Miskinis, Toomas Siitan ja Jaan-Eik Tulve jpt.Järjest tähtsamaks on koori tegevuses muutunud plaadistamine. Viimase viie aasta jooksul on RAMil valminud 12 CDd, sealhulgas firmadele Deutsche
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Oxfam Arenguökonoomika Koostaja: Gintaras Dalke Juhendaja: Raul Omel Tartu 2014 Sissejuhatus Olukord, kus oleme hetkel sattunud on ääretult kriitiline. See, mis hetkel maailmas valitseb on väga suureks probleemiks. Räägin siis inimestest, kes vaevlevad nälja, haiguste, ebaõigluse ja kanntuste all. Võime öelda, et kas tõepoolest on inimene ise selles kõiges süüdi ja lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub (Unt). Kõige selle vastu võitlemiseks on asutatud palju
indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed. Franz Bopp (1791-1867) seostas omavahel muinasindia ja Euroopa keeled. Võrdlev- ajalooline meetod, häälikumuutuste süstemaatilisus: kui keeles X esineb teatud ümbruses/positsioonis häälik A ja keeles Y samas ümbruses häälik B, siis see vastavus on järjekindel. Nt leedu g eesvokaali ees läti dz samas positsioonis leedu gintaras 'merevaik' läti dzintars leedu giesm 'viis, meloodia' läti dziesma 'laul' Siiski, geneetilise suguluse tuvastamisel on hulk raskusi. Võrreldes homo sapiens'i ajalooga on kirjalike allikate ajalugu üsna lühike (kirjalikud mälestised u. 5000 a. vanad). Sarnasused: Geneetiline (sarnasus on seletatav ühise päritoluga). Tüpoloogiline (sarnasus pole materiaalne, nt ühine sõnavara, vaid ilmneb grammatilistes kategooriates, mallides jne)
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Linnastumine ja selle mõju riigi arengule Hiina nätitel Arenguökonoomika Koostaja: Gintaras Dalke Juhendaja: Raul Omel Tartu 2014 Sissejuhatus Tänapäeva maailma populatsioon kasvab väga kiiresti ning kolitakse üha enam linnadesse elama. Mis on üldse linnastumine? Linnastumine ehk urbanisatsioon on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Hõlmab muutusi rahvastikupaiknemises (koondumist
annaabi.ee 
