Hädad ja õnnetused saatsid vaest Robinsoni tema esimesest merereisist alates, kuid alati õnnestus tal pääseda kõige hullemast saatusest. Juba esimesel reisil tabas laeva kaks tormi ning teisest meremöllust purjekas enam tervena välja ei tulnud. Õnneks oli nende lähedal üks tormist puutumata alus, mis merehädalised peale võttis. Esimesest sokist toibunud, ei loobunud Robinson merest. Järgmiseks plaanis ta Gineasse sõita. Mõeldud-tehtud. Ta sai seal kaupmehe ametit pidades kenakese summa kokku ja kavatsest teist korda Gineasse purjetada, kuid selle reisi ajal ründasid neid piraadid ning Robinson võeti vangi ja temast tehti kapteni isiklik ori. Siiski õnnestus tal ühe mauri Xury abiga kahe aasta pärast põgeneda. Veel enne, kui nad kohtasid portugali laeva, missuundus Brasiiliasse, tuli neil tegemist teha metslastega, kes andsid neile juurikaid, viljateri ja vett
Robinson pääses, kuid ei pidanud enda sõna ta ajas need mõtted peast ja oli jätkuvalt meresse armunud ning jätkas seda sõitu. Kuuendal päeval tabas neid taas suur maru, mis ajas nende laeva põhja, kuid neile tõttas appi pisike paat, mis jõudis täpselt õigel hetkel. See, et Robinsoni laeval olles oli nii mitu tormi, pani merekarud kahtlema needuses. Nad ajasid mehe laevalt maha ja edasi rändas Crusoe Londoni poole jalgsi. Teel Londonisse kohtus ta ühe kapteniga, kes oli teel Gineasse. Crusoe liitus temaga, kuid sellel retkel ründasid neid piraadid, kes nad pantvangi võtsid. Robinson teenis nende pealikku kaks aastat, kuid lõpuks õnnestus tal põgeneda. Ta ulpis senikaua oma paadiga merel, kuniks tuli üks Ginea laev, mis ta Brasiiliasse viis. Brasiilias algas Crusoe jaoks justkui uus elu ta alustas tubakakasvatusega, mis tõi talle palju raha sisse. Hoolimata edust polnud merepisik kadunud 1. september astus
Robinson pääses, kuid ei pidanud enda sõna ta ajas need mõtted peast ja oli jätkuvalt meresse armunud ning jätkas seda sõitu. Kuuendal päeval tabas neid taas suur maru, mis ajas nende laeva põhja, kuid neile tõttas appi pisike paat, mis jõudis täpselt õigel hetkel. See, et Robinsoni laeval olles oli nii mitu tormi, pani merekarud kahtlema needuses. Nad ajasid mehe laevalt maha ja edasi rändas Crusoe Londoni poole jalgsi. Teel Londonisse kohtus ta ühe kapteniga, kes oli teel Gineasse. Crusoe liitus temaga, kuid sellel retkel ründasid neid piraadid, kes nad pantvangi võtsid. Robinson teenis nende pealikku kaks aastat, kuid lõpuks õnnestus tal põgeneda. Ta ulpis senikaua oma paadiga merel, kuniks tuli üks Ginea laev, mis ta Brasiiliasse viis. Brasiilias algas Crusoe jaoks justkui uus elu ta alustas tubakakasvatusega, mis tõi talle palju raha sisse. Hoolimata edust polnud merepisik kadunud 1. september astus Robinson laevale,
Robinson Crusoe oli 3. laps perekonnast , ta isa ei tahtnud et ta tegeleks merel seilamisega , 1. kord kui see juhtus oli ta teel Londonisse jäi ta merehaigesks ja lõpuks tõusis torm , hiljem kui mindi paadiga tormi eest varju ühte sadamasse läks see laev seal katki , aga õnneks võttis ennem neid peale suurem ja tugevam laev. Pärast liiguti laevaga edasi ja kuna torm oli veel suur mindi järgmisesse sadamasse. Seejärel läks Robinson Crusoe laevale mis oli teed Gineasse, pärast tulid mereröövlid , kes olid Salest, kes hakkasid Robinson Crusoet taga ajama, lõpuks said mereröövlid Robinsoni kätte. Ta veeti Salesse, kus temast tehti kateni isiklik ori mitte ei viidud kuskile sisemaale. Ta käis kapteniga merereisidel , kuid üks kord otsustas et ta tahab põgeneda. Kapten visati laevast välja , ja kaptenil oli ka teine poiss nimega Xury , kes oli nõus Robinsonile truu olema. Lihtsalt edasi sõites jõudsid nad varsti kohtaesse, mis olid asustatud
Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja. Õnneks tuli üks väike söepaat neile appi ja nad pääsesid paati just enne seda, kui laev põhja vajus. Kaldale jõudes kinnitati talle, et tema pole meresõidu jaoks loodud ja et tema pärast võiski laev põhja minna. Crusoe rändas siis jalgsi Londoni poole. Londonis tutvus ta ühe Gineast tulnud laeva kapteniga. Kaptenil oli plaan tagasi Gineasse minna ja Crusoe läks ka kaasa. Teel aga kohtusid nad piraatidega ja nad võeti vangi. Crusoe pidi teenima piraatide kaptenit tema kodus ja kõik need kaks aastat, mis ta seal veetis, mõtles ta vaid põgenemisele. Lõpuks õnnestus tal koos mauripoisiga põgeneda. Nad hulpisid kaua oma väikese paadiga merel, kuni neid märkas üks Ginea laev. Nad võeti laeva ja laeva kapten oli nii lahke, et lasi Crusoel tasuta Brasiiliasse sõita. Kapten ostis ära Crusoe käest mauripoisi. Ta ei
laevaga edasi. Kuuendal peval puhkes jlle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev lheb phja. nneks tuli ks vike sepaat neile appi ja nad psesid paati just enne seda, kui laev phja vajus. Kaldale judes kinnitati talle, et tema pole meresidu jaoks loodud ja et tema prast viski laev phja minna. Crusoe rndas siis jalgsi Londoni poole. Londonis tutvus ta he Gineast tulnud laeva kapteniga. Kaptenil oli plaan tagasi Gineasse minna ja Crusoe lks ka kaasa. Teel aga kohtusid nad piraatidega ja nad veti vangi. Crusoe pidi teenima piraatide kaptenit tema kodus ja kik need kaks aastat, mis ta seal veetis, mtles ta vaid pgenemisele. Lpuks nnestus tal koos mauripoisiga pgeneda. Nad hulpisid kaua oma vikese paadiga merel, kuni neid mrkas ks Ginea laev. Nad veti laeva ja laeva kapten oli nii lahke, et lasi Crusoel tasuta Brasiiliasse sita. Kapten ostis ra Crusoe kest mauripoisi. Ta ei tahtnud alguses poisi vabadust
edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja. Õnneks tuli üks väike söepaat neile appi ja nad pääsesid paati just enne seda, kui laev põhja vajus. Kaldale jõudes kinnitati talle, et tema pole meresõidu jaoks loodud ja et tema pärast võiski laev põhja minna. Crusoe rändas siis jalgsi Londoni poole. Londonis tutvus ta ühe Gineast tulnud laeva kapteniga. Kaptenil oli plaan tagasi Gineasse minna ja Crusoe läks ka kaasa. Teel aga kohtusid nad piraatidega ja nad võeti vangi. Crusoe pidi teenima piraatide kaptenit tema kodus ja kõik need kaks aastat, mis ta seal veetis, mõtles ta vaid põgenemisele. Lõpuks õnnestus tal koos mauripoisiga põgeneda. Nad hulpisid kaua oma väikese paadiga merel, kuni neid märkas üks Ginea laev. Nad võeti laeva ja laeva kapten oli nii lahke, et lasi Crusoel tasuta Brasiiliasse sõita. Kapten ostis ära Crusoe käest mauripoisi
7 sõja- ja 10 muud laeva, purunes 140 lennukit, hukkus üle 2300. See nö. häbipäev ajendas USAd sõtta astuma. 8. dets. 1941 kuulutasid USA ja Suurbritannia Jaapanile sõja. 1942.a. talve, kevade ja suve arendasid Jaapani väed ja laevastik edukat pealetungi. Vallutati Guami saar ja Hongkong, Malaia ja Singapur, Birma, jõuti Indiani, vallutati Filipiinid, Indoneesia, Marshalli ja Saalomoni saared ning tungiti Uus-Gineasse. Saksa ja Itaalia väed alustasid pealetungi Põhja-Aafrikas ning tungisid Egiptusesse. Nad peatati alles El-Alameini juures. 1942.a mais purustasid sakslased Kertsi poolsaarel Nõukogude väed ning juulis vallutati Sevastoopol ja kogu Krimmi poolsaar. Mais piirati sisse Nõukogude väegrupeering Harkovi all ning tungiti Doni, Volga ja Kaukaasia suunas, eesmärgiks Kaukaasia naftaväljad ja Stalingrad. M urrangulahingud
annaabi.ee 
