Ajad muutuvad, inimene on jäänud samaks? Ajastud muudkui muutuvad, aga kas see tähendab, et ka inimese loomus peab muutuma? Kuidas saab Gilgames, kes tundub meile nii iidsena, sarnaneda tänapäeva inimestega? Gilgamesiga oli pidutsemisjanuline ja väsimatu kuningas, kes hoolis ainult iseendast. Ta uskus, et ta oli surematu ja ei pea silmitsi astuma surmaga. Seetõttu ta ei suutnud elu väärtustada sellisena, nagu ta oli ning vaatas tõest mööda. Jumalad saatsid Gilgamesi juurde Enkidu, kes suutis Gilgamesile vastu astuda ning kuningas nägi end läbi Enkidu. Mõnikord inimesed ei saa oma käitumisest ja tegelikust minast aru seni, kuni nad pole kohanud võrdväärset vastast või kedagi omasarnast, kes on
Ei ma lasknud teda mullasse matta Ehk tõuseb mu sõber, kuuldes mu häält?" Gilgames elas Uruki linnas ja ta oli 2/3 jumal ja 1/3 inimene. Gilgames sundis oma rahvast väga kõvasti tööle, kuid see käis inimestele üle jõu ja nad kaebasid sellest jumalatele, kes saatsid Maa peale Gilgamesile võrdväärse vastase, et tema julmusele lõpp teha. Jumalate saadetud vastase nimi oli Enkidu, kes elas metsades. Kui ta lõpuks Gilgamesiga kokku sai, siis nad kaklesid natuke aega omavahel, kuid siis nende jõud ja tahtmine kakelda vaibusid ning nad said sõpradeks. Koos nad saatsid korda palju vägitegusid nagu näiteks tapsid seedrimetsade valitseja Humbaba ja veel suure härja, kes oli saadetud Gilgamesi tapma. Kuid nende hea elu oli üürike, kui jumalad saatsid Enkidule haiguse ja teda tabas inimeste saatus ning ta suri. Selle tagajärjel hakkas Gilgames surma kartma ja ta otsustas minna otsima surematust
Enkidu oli metsik ja tugev, ta elas koos loomadega, toitus metsloomade piimast ja rohust. Gilgames saab temast teada ühe küti kaudu, kes avaldas pahameelt, et tema püüniseid lõhub keegi metslane, kuningas saadab seepeale kohale 'rõõmupiiga' ehk Shamati, kellelt Enkidu õpib inimese moodi elama ning armub temasse. Enkidu asus elama karjaste külas, kuniks tuli, mees Urukist, kes kutsub Enkidu appi Gilgamesile vastu hakkamiseks. Enkidu astub võitlusesse Gilgamesiga, müürid vabisesid ja piidad purunseid, ei saanud kumbki teineteisest jagu. Enkidu tegi Gilgamesile kibedaid ettepanekuid, kuningas, kes teda kuulas, ei olnudki vihane, vaid vastupidi, ta oli rõõmus, et sõber, kes talle unenägudes ilmnes, seisis ta ees. Nad suudlesid teineteist sõpruse kinnituseks. Gilgamesile ei meeldinud Uruki olukord, ta otsustab nõuks minna Humbaba vastu, kes oli seedrimetsade valvur. Kuna Humbaba vabatahtlikult puitu Uruki rahvale ei anna, tuli ta tappa.
Gilgames ja Enkidu said sõpradeks, nad olid teineteisele justkui vennad. Enkidule ei meeldi aga hoopiski elu Urukis ja Gilgames tahab talle heameelt teha. Niisiis teevad nad meestega plaani minna seedrimetsa seedreid raiuma ja seedrimetsa valitsejat tapma. Kuningas Gilgames üritab selle teoga enda nime jäädvustada ajalukku, sest isegi, kui ta ei võida, jääb ta nimi sinna mehena, kes proovis tappa Humbabat. Enkidu kahtleb ja kõhkleb, kas ta ikka peaks minema Gilgamesiga kaasa, kuid lõpuks ikkagi läks. Nii nad võtavadki ette teekonna seedrimetsa, enne õnnistasid neid Uruki vanemad. Teel sinna jutustab Enkidu Gilgamesile tema unenägude tähendust. Lõpuks jõudsid nad mäejalamini ja vaatasid Humbaba valdusi ja olid pisut kartuses. Siis hakkasid nad seedreid raiuma ja kui Humbaba seda kuulis läks ta maruvihaseks ning võitlus võis alata. Tänu Samasile ja tema vägevatele tuultele oli Humbaba surm kindlustatud. Gilgames võttis mõõga ja tappis Humbaba
Auru voolis savitükist sangari ja pani nimeks Enkidu. Enkidu oli metsik, elas koos loomadega. Kui kütt saab aru, et Enkidu on see, kes lõhub tema püüniseid, läheb ta Gilgamesi jutule. Seepeale saadab Gilgames kaasa rõõmupiiga Shamhati enkidu jaoks. Shamhati veenab Enkidut koos minema Uruki linna. Nad elavad kaua aega karjaste külas. Takistades Gilgsmesil taas pulmatuppa minemast, meenub Enkidule kohustus Gilgamesiga võidelda. Kumbki ei saa teineteisest jagu. Gilgames on rõõmus, et leiab endale sõbra. Koos minnakse seedrimetsa , raiutakse puud ja tapetakse valvur Humbaba. Gilgames lükkab tagasi jumalanna Istari naiseksvõtu soovi, mis peale too vihastab ja palub isal teha härg, mis tapaks Gilgamesi. Enkidu ja Gilgames tapavad härja. Jumalad suretavad Enkidu. Ta lamas haigevoodis 12 päeva ning suri. Gilgames otsib teed surmast pääsemiseks, kuid ei saa surematuks. 3
väljalugemine peaaegu võimatu. Kõige armastatum eepikakangelane oli muistne sumeri valitseja Gilgames, kellest loodi mitmeid eeposeid. Umbes 1000 aastat Kr koostati nende põhjal meie päevini tervikuna säilinud akadikeelne "Gilgamesi eepos", mis on omamoodi kokkuvõte tervest Gilgamesi loost. See on lugu kahe kangelase Enkidu ja Gilgames sõprusest ja ühistest vägitegudest, ning Gilgamesi viljatutest katsetest saada surematuks. Jumalanna Istar tahtis Gilgamesiga abielluda ja tolle keeldumine solvas jumalannat sedavõrd, et ta otsustas kangelase sõbra Enkidu raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surmast vapustatuna asus Gilgames surematuse rohu otsingutele. Kuid kui ta imerohu vaevarikkaste otsingute järel sügavalt ookeani põhjast kätte oli saanud, varastas selle Madu. Gilgamesi lootused surematusele osutusid tühiseks ja kangelasel tuli tõdeda, et vägevusest hoolimata oli ta ainult inimene ja seega paratamatult surmale määratud. Haridus
annaabi.ee 
