2) vabatalupojad- olid enda adratalupoegade koorimisest lahti ostnud. Linnad- Õiguslikuks aluseks linna õigus, mis saadeti maaisandatele. Linna kodanikuks võis saada vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis maksu. Linnad: Tallinn, Narva, Rakvere, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu Gildid- Suurim kangkaupmehi ühendav gild oli Suurgild. Vallaliste kaupmeeste ühendus Mustpeade Vennastkond. Käsotöölaste gild Väikegild. Gildile olid omad traditsioonid ja käitumisreeglid. Tsunftid- Linnakäsitöölised koondusid tsunftidesse, mida reguleeris põhikiri ehk skraa. Süvenes tsunftiteadus ja sellega seoses tõrjuti mittesakslased väärikamalt käsitööaladelt välja. Turu kaitseks piirati meistrite arvu. Meister pidi olema kodanik ja abielluma. Rahvastik- Juhtpositsioonil olid sakslased. Asjaajamiskeel alamsaksa keel. Arvuliselt elas linnas rohkem eestlasi
Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tallinnas olid peamised gildid Püha Oleviste gild ja sakslaste Kanuti gild. Gildi esialgne põhimõte seisnes üksteise vastastikuses abistamises, ühistes usutalitustes, perekondlike tähtpäevade pühitsemises, haigete, orbude ja leskede eest hoolitsemises. Oleviste gild koostas uue põhikirja, mille järgi ,,meie ametisse ei saa ükski saksa mees". Magistraat seda ei kinnitanud ja Kanuti gild vaatas Oleviste gildile ninakalt ülevalt alla, pidades oma ameteid paremaks ja õilsamaks kui Oleviste gildi omi. Ka magistraat ei lubanud Oleviste gildi vendadel ja õdedel kanda nii toredaid rõivaid ja ehteid kui Kanuti omadel. Kuid vaatamata sellele oli Oleviste gild palju arvukam kui sakslaste Kanuti gild. 7 Sisse- ja väljaveo kaubad Peamised toomekaubad olid Prantsuse ja Portugali sool ja kangas, kalev ja lõuend
2,3,4 Gildide, tsunftide hõbevara - Peamiselt tervituspokaalid, peekrid 17.-18. saj barokk ja rokokoo, mida kasutati pidustustel uute liikmete vastuvõtuks. (peekrid kui võrdsuse sümbol) 8 Rippsildid riputati peekrite külge, autoreid tihti ei teata, siin 30tk. Peamiselt barokk, rokokoo. Rüütel taras lauakell/kelluke, eesistuja kutsus rahvast korrale, teavitas algust-lõppu. 5,6,7 Mustpeade aarded - esemete algpärituolu ei teata tihti, kuna need olid annetused gildile - Meistrinime pole tihti peal - Hirvejalgpokaal vanim 18. saj - Papagoi 15. saj, vanim säilinud mustpeade ese, rubiinist silmad. rändauhind laskmisvõistlusele. Kanuti ja Suurgildil olid sarnased. Veel: rätsepatsunfti vanim tervituspokaal. Säilinud 2 Niguliste ristimisvaagnat. nt ,,Maarja kuulutus" Sauad Presenteerimisvaagnad peen töö Vigurpokaal ,,Hans keldris" Epitaafid Epitaaf mälestuspilt kindla isiku või isikutegrupi mälestuse jäädvustamiseks. Koosneb
maal "Kristuse ristimine" varjanud draamat. Draama seisnes selles, et kui Andreal olnud maal peaaegu valmis, palus ta selle oma õpilastel üle vaadata ja öelda oma arvamus ning seda parandada, kui vaja. Mitte keegi ei söandanud seda peale Leonardo teha. Ent Leonardo värvis maali õlivärvidega peaaegu täienisti üle. Ta tegi sinna ingli pea (1472-75, Uffizi, Firenze). Solvang missugune. Seepeale teatab õpetaja õpipoisile kuivalt, et kõige lähemal ajal teatab ta Püha Luuka gildile ning seltsile, et Leonardo on väljaõppinud mees ja teda võib Firenze maalikunstnike raamatusse sisse kirjutada. Aastal 1472 lõppesid Vincist pärineva noormehe õpiaastad. Ta ei võtnud omale nime oma meistri järgi, vaid ta kirjutati sisse hoopis Leonardo da Vinci nime all. Ser Piero oli hirmuhoos, et tal polnud ühtegi last, ja tõi oma vallaslapse tagasi koju. Nii oli Leonardo teist korda notarite majas, kuid seda sunniviisiliselt. Poisile meeldis isa noor naine Francesca
sajand pKr. Kus Rooma Impeeriumi mõõgasepad panid oma nime mõõgateramikele, millega sepp vastutas isiklikult oma toodangu eest ning mõõga ostjal oli võimalus sellest tulenevalt valik teha. (Vikipeedia, s.a.) Alates keskajast hakkasid erinevad Euroopa kaubanduse gildid nõudma märgistusi oma liikmete kaubale, et tagada kvaliteet ning identifitseerida, millisesse gildi kaupmees kuulub. Need tõid kasu rohkem gildile, kui tootjale. (Sherinian, s.a.) Hilisel keskajal alustati märgistamise seaduse välja töötamist. Sellest seadusest tulenevalt hakkas välja kujunema võltsingu, võltsimise ja pettuste seadus. (Ibid) Üheks vanimaks kasutusel olevaks kaubamärgiks loetakse ühte Saksamaa Müncheni õlle pruulikoja kaubamärki Löwnbräu (vt. Joonis 1), mis asutati 1383. aastal. Müncheni maksuregistris on esmakordselt mainitud 1746. aastal. (Vikipeedia, s.a.)
(muuhulgas ka Tallinn, Tartu ja Pänu) 187 Westfaal --maakond Lä ane-Saksamaal ,, 214 Ugandi --Tartumaa muistne nimetus ,, 234 kuningas Magnus --Taani prints ja Holsteini hertsog, Ivan IV poolt Liivi sõa ajal Liivi-maal loodud vasallriigi valitseja, nn. «Liivimaa kuningas»; läs hiljem üe Poola poolele ,, 298 rahataguja --keskajal käitö oline, kes valmistas võmude üesandel vä arismetallist müte 371 gildimaja --kaupmeeste üingule, nn. gildile kuuluv kooskämis- ja pidutsemishoone kesk-aegses linnas 394 tross --(moona)voor SISUKORD Tasuja . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Villu võtlused . . . . . . . . . . . . . . 123 Vüst Gabriel . " . . . . . . . . . . . . . 229 Eduard Bornhöe ja tema ajaloolised jutustused 437 Selgitavaid märkusi . . . . . . . . . . . . . 466
annaabi.ee 
