ansamblitena ehk üksteise järel, aine läbib sünteesi järjest, juhuslikkust vähe) · segatüüpi Ensüümide geneetilised defektid · Felüülketonuuria (fenüülalaniini hüdroksülaasi defitsiid) · Albinism (türosinaasi defitsiit) melaniinide biosünteesihäire (pole pigmenti); fotofoobia, nahaprobleemid (nahavähk) · Vahtrasiirupuriini haigus (HAAK-dehürdogenaasse kompleksi defitsiit pidurdab psüühilist ja vaimset arengut · Von Gierke haigus (glükoos-6-fosfataasi defitsiit süsvesikute metabolismihäire; maksa rasvumine, hüpoglükeemia oht. · Galaktoseemia (galaktoosi kinaasi defitsiit) tekib liiga palju alkoholi, vett, silm · Gaucher haigus (glükotserebrosidaasi defitsiit) lipiidide metabolismi häire (vaimsed, psüühilised häired. Antisensoligonukleotiidid ja PNA · Sünteetilised oligonukleotiidid moodustavad heterohübriidid mRNA-ga
Algselt võeti Rooma õiguse retseptsiooni Saksamaal vastu positiivselt, sest sakslased uskusid poliitilisse ja majanduslikku liberalismi. 19. sajandi teisel poolel muutus inimeste arvamus drastiliselt. Rooma õigust hakati nimetama ebasotsiaalseks. Sotsialism oli Bismarcki Saksamaal väga populaarne. Kui saksa õigust nähti üldiselt kui eetilist, sooja ja ühiskonnale orienteeritud õigust, siis rooma õigust kritiseeriti nendes aspektides pidevalt. Üheks peamiseks kriitikuks oli Otto von Gierke, kelle seisukoht tuleb esile teoses ,,Dan Deutsche Genossenschaftsrecht." Rooma õigust nähti sakslaste poolt ,,külma, egoistliku, materialistliku õigusena" (Caenegem 2004, lk 95). Lisaks kardeti, et õigusmõistmine võib langeda välismaalaste kätte. Kas rahvuslikke õigussüsteeme on võimalik ühendada? Üheks probleemiks õigussüsteemide ühendamisel on kodifitseerimata Inglise common law. Optimistid arvavad, et inglise õigus pole ülejäänud Euroopast nii erinev kui harilikult
Termini "juriidiline isik" võttis kasutusele G.Hugo (Lehrbuch des Naturrechts, 1798). · Juriidilise isiku tähtsamad ajaloolised teooriad 1.Fiktsiooniteooria (F.C. von Savigny. System des heutigen römischen Rechts, 1840). Juriidiline isik on fiktsioon, mis võimaldab käsitleda konkreetset kooslust kui õigussubjekti. Ainus tegelik õigussubjekt on inimene. Juriidiline isik omab õigusvõimet, kuid ei oma teovõimet. 2. Organiline e. reaalse sidusisiku teooria (O. Gierke. Deutsches Privatrecht, 1895). Juriidiline isik on kokkupandud ehk sidusisik, mis omab nii õigus- kui ka teovõimet. Juriidiline isik on sama reaalne organism kui füüsiline isik. · Juriidilise isiku mõiste uuemad arengud 1. Normatiivne teooria (H. Kelsen; R. Ihering). Juriidiline isik on õigustehniline kunstmõiste, subjektiivsete õiguste sihtpunkt. 2.Sotsiaalne lähenemine (valdav osa kaasaja autoritest).
suuremaid eeldusi selle mõistmiseks. Lõpmatul hulgal oli viitamist teistele paragrahvidele, küll ette-, küll tahapoole. Leiti, et töö on teinud üksnes õigusteadlaste tehtud, pealegi kõik nad kuuluvad samasse koolkonda kõrvalseisjale ei antud sõna. Seaduseprojekti aadressil tehti üle 600 avalduse erinevate ametnikkondade, kohtunike, õigusteadlaste ja majandusorganisatsioonide poolt. Väljapaistvamaid kriitikuid olid germanist Otto von Gierke ja sotsialist Anton Menger. Kriitika tulemusena anti töö üle 1890.a uuele komisjonile. Komisjoni kuulus ka mittejuriste, istungid olid avalikud. Uus kavand valmis 1895.a ja sisaldas sadakond paragrahvi rohkem kui Code Civil, paragrahvid olid laiemad ja määrangutelt detailsemad. Siiski: võrreldes esimese, ohtra kriitika osaliseks saanud projektiga tehti muudatusi vähe ja need ei olnud olulised. BGB jõustus 1. jaanuaril 1900. BGB jõustumine ühtlustas õigusolud riigis
Sellest tulenevad üksikisikute tava- ja moraalikohustused, et õiguse eest võidelda. Keskne teaduslik mõte, mis avab sotsioloogia väravad on õiguse juurdumine ühiskonnas ja õiguse eesmärgistatud iseloom! Subjektiivne õigus- õigustatud subjektid võivad taotleda õigusliku kaitse alla võtta oma isiklikke vajadusi, kalduvusi, väärtushinnanguid ja huve jne. Süsteemi- ja organisatsiooniteooria Otto von Gierke (1841-1921). o Riik ja ühiskondlikud institutsioonid mitte ainult ei loo õigust, vaid on ise õiguslikult asutatud. o ,,inimühenduste olemus"- need on kui sotsiaalsed organismid, mis ,,moodustavad indiviidide hingelis-kehalise ühtsuse". o Inimühendustele on omane ühingute ühendatud ühtsus, individuaalsus, terviklikkus ja sotsiaalne tegutsemisvõime. Riigiõpetuse ja riigiõiguse valdkonnas: Lorez von Stein (1815-1890).