Himaalajast. Nendest suurim on Ganges. See jõgi veestab keskpõhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis. India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi, seedri ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas
Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju. Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Taimestik India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne-Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri- ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Loomastik Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas
kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. 2.3 Taimestik ja loomastik India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne-Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri- ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas
värviliste metallide maagid, kuld, teemandid. Areneva ja kaasaegseks muutuva rasketööstuse (rauametallurgia, terasetootmine) kõrval on juhtiv roll ikka veel kergetööstusel ( tekstiili ja toiduainetööstus), seda nii tööhõive kui ka toodangu väärtuse järgi. Suure osa tarbekaupadest toodavad väikeettevõtjad. Kiiresti areneb masina ja keemiatööstus. 3.4. Taimestik ja loomastik India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne-Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri- ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas
Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Seal, kus sajab palju, näiteks Assamis ja Lääne-Ghattides, kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, lõunapoolsetel aladel aga on neid rohkesti. Himaalaja kõrgematel nõlvadel kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri- ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. (3) Indiat ümbritseb lõunast India ookean, põhjast Araabia meri ja idast Bengal. Indial on 7, 517
Üle 20% linna 12 miljonist elanikust elab kohutavates agulites. Linnas tegi Ema Teresa kuni oma surmani (1997) tohutut misjonitööd. 1.2. Karnataka Karnataka pealinn Bangalore on ära teeninud hüüdnime ,,ränilava". Sellel areneva elektroonika tööstuse keskusel on Lõuna-Aasia kõige kiiremini kasvava linna maine. Arvukas väljaõppinud insenerkond ja suhteliselt odav tööjõud on meelitanud välismaiseid, eriti USA firmasid. Karnataka suurte metsade seas, eriti Lääne-Ghattides, on ka haruldasi niiskeid troopilisi heitlehiseid metsi. Laialdastele aladele on istutatud eukalüpti ja seda mitte niivõrd vaeste külaelanike küttepuuduse leevendamiseks, kuivõrd tööstuslikel eesmärkidel. 1.3. Mumbai Bombay, mis 1995. aastal nimetati ümber Mumbaiks, on 1990. aastate India sümbol, seal arvatakse olevat võimalik rikastuda kas seaduslikul või ebaseaduslikul teel. Kiire elutempoga ja kosmopoliitiline Mumbai on riigi äripealinn
annaabi.ee 
