praegu kõige rohkem inimesi, Aafrikas kasvab rahvaarv kõige kiiremini, kasvab ka Ladina-Ameerika rahvastik) Rahvastiku kasvu põhjused :pereplaneeringu puudumine, pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et" palju lapsi on elujõu tunnus" , põllutöö vajab töökäsi, suur suremus paneb palju sünnitama. Kaasnähud: toidupuudus ja näljahädad, ülerahvastatus, sõjalised konfliktid, linnastumine, tööpuudus, linnade getostumine, majanduslik ebavõrdsus, loodusvarade raiskamine, nakkushaiguste levik, väljaränne. Vastuabinõud: riiklik sekkumine sündivuse reguleerimiseks(n. Hiina ühe lapse poliitika), teadlikkuse tõstmine, haridus, kõrge saagikusega põllukultuurid, majandusabi, majanduse areng, oma osa on ka sõjal, näljahädadel, nakkushaigustel. 2. madal sündivus (n. Euroopas, Venemaal. Et taastoota elanikkonda, peab naine sünnitama keskmiselt 2,1 last)
erinevalt ja näeb erinevalt põhjuseid ja tagajärgi, seetõttu ongi tegemist postmodernismiga. Järgnevalt toon välja tunnused, mida leidsin. Esimesena tooksin välja selle, et teos on fragmenteeritud ehk ühel hetkel räägib Maureri tegemistest ja teisel hetkel Laura mõttemaailmast ja tegemistest. Teoses oli kindlasti ka urbaniseerumist ja getostumist, leian, et see väljendus selles, et kogu teose sündmustik toimus Mustamäel ja harva viidi tegevustik välja sealt ümbrusest. Getostumine tuleb välja sellega, et Mustamägi on kui eraldatud linnaosa ja nähtamatu. Teoses oli kahestumist, Laura tegelase kaksikelu, ühtepidi Laura oli kodune, kasvastas last ning Laura vaatas koguaeg televiisorit, inglise sarja, kus oli koguaeg draamat ja Laura üritas oma igavat elu asendada sarjadega, mis vürtsitaks natukenegi tema elu. Postmodernismi üks tunnustest on ka erotism ehk seksuaalsuse intensiivsuse kujutamine, mida varasemates kunstivooludes ei olnud
linnades. Euroopas nii suuri linnu polegi. Linnarahvastik kasvab arengumaades nii kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub praegu kiire industrialiseerumine. Kuigi töökohti tekib suurlinnas kiiresti juurde, saabub tööotsijaid maapiirkondadest palju rohkem. Suur osa Aafrika,Aasia ja LadinaAmeerika linnade vaesemast linnarahvastikust elab agulites ehk slummides (getostumine). Nende peavari on tehtud juhuslikust materjalist, seal pole vett ega kanalisatsiooni, sageli ka elektrit. Sellist demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatust linnarahvastiku juurdekasvu nimetatakse ülelinnastumiseks. Euroopa ega USA linnades pole seda nähtust täheldatud. Ülejäänud arengumaade asulad muutuvad aeglaselt. Uusi tööstuslinnu tekib harva. Agraarajastu pisilinnad ei arene, kuid ka ei hääbu. Ainult riikides, mis suudavad rakendada
millest eristuvad paarkümmend maailmalinna (new York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Frankfurt, Moskva, Rio de Janeiro jt). Linnarahvastik kasvab eelkõige arengumaades ja seda kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Toimub kiire industrialiseerumine. Suur osa aafrika, Aasia ja LadinaAmeerika linnade vaesemast linnarahvastikust elab agulites ehk slummides (getostumine). Sellist demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdekasvu nimetatakse ülelinnastumiseks. 2.7 Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1) kesklinn ärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad;
kohta. Rahvastiku tihedust saab arvutada jagades rahvaarv territooriumi pindalaga, mille kohta rahvastikutihedust teada saada soovitakse. Rahvastiku kasvu põhjused :pereplaneeringu puudumine, pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et“ palju lapsi on elujõu tunnus“ , põllutöö vajab töökäsi, suur suremus paneb palju sünnitama. Kaasnähud: toidupuudus ja näljahädad, ülerahvastatus, sõjalised konfliktid, linnastumine, tööpuudus, linnade getostumine, majanduslik ebavõrdsus, loodusvarade raiskamine, nakkushaiguste levik, väljaränne. Vastuabinõud: riiklik sekkumine sündivuse reguleerimiseks(n. Hiina ühe lapse poliitika), teadlikkuse tõstmine, haridus, kõrge saagikusega põllukultuurid, majandusabi, majanduse areng, oma osa on ka sõjal, näljahädadel, nakkushaigustel. 10 kõige suurema rahvastikutihedusega riiki maailmas on: ** Riik/Piirkond Populatsioon Pindala(km2) Tihedus (pop.km2)
lõtk) (lk. 220-223) Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside läbi, mis on ühiskonnasisesed või välised. Keskkonnast tulenevad muutused: maavärinad, haigused, kliimanihked, reostus, resursside ülekasutamine Sissetung, grupi inimeste tulek territooriumile (koloniseerimine), põliselanike getostumine Kultuurilised kontaktid, kontakt teise ühiskonda maadeavastajate kaudu, kauplejate kaudu, pealesunnitud sõjalise armee kaudu. Sage muutuste allikas. Innovatsioon, avastused juba eksisteerivast asjast teadlikuks saamine nt relatiivsusteooria või leiutised, nt tehnoloogilised leiutised Populatsiooninihked muutused rahvastiku koosseisus ja suuruses, erinevate vanusegruppide suuruses, soolised muutused toovad kaasa sotsiaalseid muutusi
Spetsiifilisi probleeme · Ülerahvastatud alad · Äärealad, nõrk side tööstus ja majanduskeskustega · Inimeste siirdumine maalt linna, infrastruktuur · Teedevõrk, mahajäävad piirkonnad · Inimeste sotsiaal-kultuuriline areng · Surve keskkonnale, keskkonna reostumine · Tallinn ebaproportsionaalselt suur, mererannikul, · Transiittransport läbi linna · Euroopa kontekstis väikelinn, vahendite puudus · Linna laialivalgumine · Linnaosade "getostumine" 5.2 Üleriigiline planeering Üleriigiline planeering · Inimese põhivajaduste - elukoht, töökoht, haridus, teenused, puhkus - parem rahuldamine igas Eesti paigas · Eesti asustussüsteemi-ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine · Asustuse ruumiline tasakaalustamine · Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga · Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine, rohevõrgustik Üleriigilise planeeringu eesmärgid
annaabi.ee 
