Gertrud ütles, et ta tahtis mulle täpselt seda sama rääkida, aga me ei suutnud ikka välja mõelda, kus me temaga kohtunud oleme. Enne magama minekut mõtlesin veel isa surmale ja järsku tuli meelde, et kooli uus direktor oligi mees kes tappis mu isa. Ma läksin ja äratasin ema üles ning ütlesin talle, et uus direktor sõitiski isale otsa. Ema mõtles järele ning ka talle meenus sellel hommikul minema jooksnud mees. Kooli uus direktor Claudius tappiski minu isa. Ma ütlesin Gertrudile, et hakkame uurima seda asja ning kellelegi ei räägi sellest. Järgmisel päeval nägime direktorit ning siis olime juba veendunud, et Claudius ongi isa mõrvar. Me pidime emaga seda asja rahulikult uurima hakkama, kuid mulle ei andnud ikka rahu, et keegi tappis mu isa ja pääses minema ning veel hullem nüüd töötab ta tema asemel direktorina. Suurel söögivahetunnil otsustasingi ma minna direktori kabinetti, et selle mõrvariga asjad korda ajada
Ta ei sallinud oma armastatu Ophelia isa Poloniust. Ta kuulis Poloniust kuninga ja kuningannaga arutamas, et Hamlet olevat armastusest Ophelia vastu hullunud. Poloniusel, kuningal ja kuningannal oli plaan Ophelia ja Hamleti konversatsiooni kardinate taga pealt kuulata. Hamlet, olles seda kuulnud, rääkis Opheliale hoopis teist juttu, täiesti vastupidist, mida ta muidu talle oli rääkinud. Samaaegselt mängides hullunud meest, et Polonius oma tahtmist ei saaks ning Clausiusele ja Gertrudile muljet, et jääks, et ta armastusest hullunud on. Säärane käitumine nõuab entusiastlikut kindlameelsust ja enesekinlust, et mitte hoolida teiste arvamusest. Need paradigmaatilised iseloomujooned on kõik kooskõlas kangelaslikkusega. Altruistliku omadusega, mis nõuab oma enese vajaduste allasurumist, ning oma riigi heaolu ning õiguste nimel tegutsemiseks. Hamlet saavutas lõpus oma eesmärgi tappis oma isa mõrvari, oma enese onu. Seda ta ihkas
Neljandas vaatuses teatab Kuninganna kuningale, et Hamlet tappis Poloniuse. Hamlet peidab laiba ära ja ei ütle kellelegi, kuhu. Claudius saadab Hamleti Inglismaale Norralased lähevad vallutama väikest ala Poolas ja kohtavad teel Hamletit. Mõne nädala pärast tuleb Ophelia lossi kuningannale laulu laulma armastusest. Laertes tuleb märatsedes lossi, et kätte maksta Poloniuse tapmise eest. Kuningas teeb selgeks, et tapja ei olnud tema vaid Hamlet. Hamlet saadab Horatiole, Claudiasele ja Gertrudile kirja. Horatiol käsib kiiruga maalt lahkuda, kuningale ütleb, et tuleb järgneval päeval Taanimaale. Ophelia upub jõkke.Laertes ja Claudius planeerivad Hamleti mõrva. Viiendas vaatuses maetakse Ophelia ja matustele satub ka Hamlet koos Horatioga. Hamlet ärritub Laertese peale, sest too läks oma õe hauda. Laertes kutsub Claudiuse käsul Hamleti kahevõitlusesse. Kuningas peaks saama Hamleti võidu korral saama kihlveo kohaselt kuus prantsuse rapiiri ja pistoda koos kolme
Esmakordselt trükis ilmus antud teos 1603 aastal. Shakespeare looming kuulub renessansi ja uuestisünni ajastusse ( 14-16 saj.) , ning tegevus toimub Taani Kuningriigis. Lavastuse peategelased on Taanimaa kuningas Claudius, Kuninganna Gertrud ning Taanimaa Prints ehk kadunud kuninga poeg Hamlet. Claudiuse iseloomustuseks oskan ära märkida, et antud tegelane tundus mulle ääretult isekas ning omakasupüüdlik . Ta suutis jätta rahvale, alluvatele ning kuninganna Gertrudile usaldusväärse mulje, oskas manipuleerida inimestega kuid kogu see lugu tema jaoks sellegipoolest hästi ei lõppenud. Polonius oli antud lavastuse Kuningakoja kantsler , ning väga austas Kuningat ja Kuningannat. Hoidis väga Claudiuse poolele , kaitses kuningat nii nagu sai ning nagu Claudiuse iseloomujoontele oli omane , oli ka Polonius väga silmakirjalik ja kahepalgeline. Sellegipoolest oli Polonius hea isa , kes hoolis oma tütrest Opheliast ja pojast Laertesest.
Tema usk oma analüüsi- ning hindamisvõimesse on kõigutamatu. Suhtlemisaldis inimene. Ta manipuleerib inimestega, kasutades selleks oma sõnaohtrat ning vähem või rohkemkeerutavat kõnemaneeri. Ta on ettevaatlik ja kaalub oma sõnade mõju. Ophelia- Poloniuse tütar ja Hamleti kallim. Sõnakuulelik. Ta on keeldude ja intriigide ohver. Ta ei tohi armastada ja ta ei saa oma isa intriigide eest põgeneda. Nagu Gertrud on ka tema traagiliste sündmuste ohver. Vastupidiselt Gertrudile on Ophelia aga täiesti süütu. Horatio- Hamleti lähedaseim usaldusisik ja sõber. Aus ja otsekohene. Kogu draama ainuke aus inimene. Ta usub oma meeltesse. Skeptik. Tema tasakaalukus ning sisemine harmoonia on kontrastiks Hamleti äkilisusele ning kõhklustele. Ta on rahulik ja hilitsetud. 6. Konflikti teke. Konflikt teoses tekkis sellest, et Claudius mürgitas oma venna. Kuningas Hamlet tuli vaimuna
Neljandas vaatuses teatab Kuninganna kuningale, et Hamlet tappis Poloniuse. Hamlet peidab laiba ära ja ei ütle kellelegi, kuhu. Claudius saadab Hamleti Inglismaale Norralased lähevad vallutama väikest ala Poolas ja kohtavad teel Hamletit. Mõne nädala pärast tuleb Ophelia lossi kuningannale laulu laulma armastusest. Laertes tuleb märatsedes lossi, et kätte maksta Poloniuse tapmise eest. Kuningas teeb selgeks, et tapja ei olnud tema vaid Hamlet. Hamlet saadab Horatiole, Claudiasele ja Gertrudile kirja. Horatiol käsib kiiruga maalt lahkuda, kuningale ütleb, et tuleb järgneval päeval Taanimaale. Ophelia upub jõkke.Laertes ja Claudius planeerivad Hamleti mõrva. Viiendas vaatuses maetakse Ophelia ja matustele satub ka Hamlet koos Horatioga. Hamlet ärritub Laertese peale, sest too läks oma õe hauda. Laertes kutsub Claudiuse käsul Hamleti kahevõitlusesse. Kuningas peaks saama Hamleti võidu korral saama kihlveo kohaselt kuus
annaabi.ee 
