1.Millest oli tingitud riikluse umberkorraldamine hilises Rooma keisririigis? III sajandil pKr, tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, tekkisid majandusraskused ja kodusojad. Varases Rooma keisririigis pääsesid võimule madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud. Eri impeeriumi osades tulid võimule sõdurkeisrid, kes hakkasid omavahel kodusõdu pidama ning Rooma riigi sisemist ebakindlust hakkasid välisvaenlased ära kasutama.(Pärsia ja germaanlast hõimude pealetungid) keiser Diocletianus lõpetas segadused ja seadis riigis taas kindla korra jalule. 2.Mis põhjustas hilise Rooma keisririigi sojavae barbariseerumise? III sajandi segaduste ajal ei tulnud Rooma sõjavägi kriisihetkedel riigi piiride kaitsmisega toime- leegionid paiknesid eranditult piiridel ja tagavaraväed puudusid, sai ühte piirilõiku kindlustada teisest lõigust vägede äratoomisega. Keiser Diocletianus rajas tugeva reservväe,
1.Millest oli tingitud riikluse umberkorraldamine hilises Rooma keisririigis? III sajandil pKr, tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, tekkisid majandusraskused ja kodusojad. Varases Rooma keisririigis pääsesid võimule madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud. Eri impeeriumi osades tulid võimule sõdurkeisrid, kes hakkasid omavahel kodusõdu pidama ning Rooma riigi sisemist ebakindlust hakkasid välisvaenlased ära kasutama.(Pärsia ja germaanlast hõimude pealetungid) keiser Diocletianus lõpetas segadused ja seadis riigis taas kindla korra jalule. 2.Mis põhjustas hilise Rooma keisririigi sojavae barbariseerumise? III sajandi segaduste ajal ei tulnud Rooma sõjavägi kriisihetkedel riigi piiride kaitsmisega toime- leegionid paiknesid eranditult piiridel ja tagavaraväed puudusid, sai ühte piirilõiku kindlustada teisest lõigust vägede äratoomisega. Keiser Diocletianus rajas tugeva reservväe,
Varus oli senaator, kes oli enne Germaania provintsi olnud asevalitseja Süürias. Väejuht Weseri jõe lahingus oli Germanicus. Germanicus oli väejuht, kes oli juba varem germaanlastega sõdinud ja neid võitnud, vastupidiselt Varusele, kelle väejuhi minevik piirnes Süürias mässu maha surumisega. Need kaks meest ei olnud kaugeltki samaväärsed, mida tõestab ka nende poolt peetud lahingute lõpptulemus. Vägede rohkuse vahekord oli Teutoburgis 20 000 roomlast ja 30 000 germaanlast. Selline jõudude vahekord oleks pidanud töötama isegi roomlaste kasuks, kuna suuremat väge on raskem ülal pidada ja roomlaste üksused olid üks-ühele võitluses palju tugevamad. Germanicuse poolt juhitud Weseri jõe lahingus oli roomlasi umbes 72 000 ja germaanlasi umbes 55 000. Selline jõudude vahekord töötas ülihästi roomlaste kasuks, isegi kui neil ei oleks olnud sellist vägede kvaliteedi paremust nagu neil oli.
Spartacus aga ei vastanud ta armastusele ning käskis tal lahkuda ning mitte kunagi enam sellesse telki astuda. 16.PEATÜKK Järgmisel päeval, pärast Eutybise hülgamist, teatas Spartacus Enomaiosele, et saadab tema juurde teenistusse ühe kontubernaali. Enomaios üllatus, sest ta arvas, et Eutybis on Spartacuse armuke. Enomaios arvas, et Eutybis on kõige ilusam tütarlaps kedaon valgustanud Kreeka päike. Polnud raske mõista, et Eutybis püüdis germaanlast endasse armuma panna. Ta saavutas varsti piiritu võimu mehe üle. Kaheksateist päeva pärast toodi gladiaatorite laagrisse relvad, lunarahaks vangide eest. Spartacus kutsus suuremad juhid kokku ning korraldas nõupidamise. Pärast seda läks Enomaios Eutybise juurde ning jutustas talle kõik, mis oli koosolekul teemasse tulnud. Järgmisel hommikul võis koidu ajal näha Gnatia konsuliteel ratsanikku, kes pärast
Vana-Roomas ja keskaja Euroopas · Iroonia (lk 289) - peen, varjatud pilge XVI Lõvi tütarlapse jalge ees. Saadik, kes sai karistada Spartacus teatas Enomaiosele, et saadab tema juurde teenistusse ühe oma kontubernaalidest. Nähtavasti oli Eutybise ilu Enomaiosele tugevat mõju avaldanud: karu muutus taltsaks, toores metsmees muutus armastusväärseks inimeseks. Polnud raske mõista, et Eutybis püüdis germaanlast endasse armuma panna. Naine saavutas väga varsti täieliku ja piiritu võimu mehe üle. Vahepeal õpetas Spartacus Venusia juures asuvas laagris väsimatult kahele uuele leegionile relvade käsitsemist. Kaheksateist päeva pärast Spartacuse kõnelust konsul Marcus Terentius Varro Lucullusega toimetati gladiaatorite laagrisse kümme tuhat raudrüüd, kilbid, mõõgad ja viskodad lunahind nelja tuhande vangi eest
annaabi.ee 
