alguses elas Rooma impeeriumis u 60 miljonit inimest, siis 3. sajandi lõpus oli rahvaarv kahanenud 30-35 miljonini. Kahanemise põhjused olid pidevad sõjad, sisevõitlused ja epideemiad. 4. Rooma sõjaväe barbariseerumine. Rooma leegionitesse hakati värbama piiritaguste alade elanikke ehk barbareid, peamiselt germaanlasi. Kui algasid barbarite (peamiselt germaani hõimude) sissetungid, siis selgus, et sageli pidi üks germaanlane võitlema teise germaanlase vastu. Tähtsamad daatumid Rooma riigi lõpust: - 313. a p Kr - Milano edikt, millega Constaninus Suur andis kristlastele usuvabaduse, st ristiusk lubati. - 330 a p Kr keiser Constantinus Suur otsustas viia pealinna riigi idaprovintsidesse. Seal oli jõukust enam ja olukord oli turvalisem. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol (praegune Istanbul). Sellest ajast valitsesid Ida- ja Lääne-Roomat erinevad keisrid.
Neil õnnelikel aastatel sündis ta poeg Drusus, ning ta karjäär läks üles mäge. Kolmekümne ühe aastaselt lahutatati ta abielu Vipsaniast ja ta sunnitakse abielluma Augustuse tütre Juliaga. See abielu oli riiklikel kaalutlustel. Kolmekümne kahe aastaselt läks Tiberius Germaaniase oma kadunud venna Drususe tööd lõpule viima. Ta veetis seal kolm aastat tehes seal tehnilisi ja ehituslike töid. Nad olid ummikus kuna nad ei näinud vaenlasi. Ta küsis nõu ühelt Germaanlase hõimu pealikult Segesteselt, kes oli vangi võetud, et mida peaks nad tegema. Segestes soovitas neil minna tagasi teist teed, sest tuldud teel võib neid varitsed oht. Tagasiteel satusid nad siiski rünnaku ohvriks, kuigi nad läksid tagasi mööda jõge mäkke rühkides. Selles lahingus oleks ta peaaegu kaotanud oma elu, kui Segestese poeg poleks teda aidand ja tänutäheks tahtis ta poissi harida. Ta viimane sõja käik Germaaniasse oli edukas. Germaania hõimud olid demoraliseerunud ja
4.Keskaegsed linnad Linnade tekkimine-linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Teatud järjepidavusele vaatama tõi XI saj endaga kaasa murrangu. Varasemad, enamasti antiikajal asuttud asulad kujunesid nüüd kiiresti tõelisteks linnadeks. Kesk- ja Lääne-Euroopas said mitmed linnad alguse vanadest Rooma asulatest või siis germaanlase ja slaavlaste muistsetest kauplemiskohtadest, kuid paljudel juhtudel tekkisid linnad ka varasematest keskustest eemal. Linna asukoha puhul oli peamine paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudmesse, silla või kolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Araabia maadest Kesk- ja Lääne-Euroopasse viivate kaubateede sõlmpunktis Toscana ja Lombardia, kust meritsi toodud kaubad sisemaale toimetati. Tänapäeva
kuninga Attila vastu; võitis Katalaunia lahingus Attila vägesid Attila hunnide kuningas , kutsutud ka Jumala Vitsaks; sai Katalaunia lahingus Aetiuse juhitud roomlaste ja germaanlaste liiduväelt lüüa,oli sunnitud Galliast taganema; rüüstas Põhja-Itaaliat Romulus viimane Lääne-Rooma keiser. Romuluse kukutamist Lääne-Rooma riigi lõpuks, Augustulus samuti vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. kukutati 476. aastal germaanlase Odoakeri poolt, kes end Itaalia kuningaks kuulutas. Odoaker germaani väepealik ja Itaalia kuningas; Romulus Augustuluse ihukaitseülem; kukutas Romuluse- ei soovinud enam valitseda varikeisri varjus; tapeti pidusöögil Theoderichi Suure poolt Plotinus Neoplatonismi rajaja; = filosoofiline vool, mis lähtus Platoni õpetustest; rahumeelne / positiivse meelsusega filosoofia
Ta puutub kokku Sküütia aladega, ainult jõgi, mille nimi on Narva, lahutab teda noriklaste ja novgorodlaste piirkondadest, nagu ütleb Herodotos. Tacitus: nad austavad jumalate ema. Usu märgina kannavad nad metssea kujutisi: see tagab paremini kui relvad või mis tahes muu kaitse jumalanna austaja ohutuse isegi keset vaenlasi. Teravilja ja muid vilju kasvatavad nad kannatlikumalt kui see üldiselt germaanlase laiskusele omane. Kuid nad otsivad läbi ka mere ja ainsana kõigi germaanlaste seast korjavad nad merest ja rannikult merevaiku. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm
Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda hoiti 10 aastat pantvangis, imbus tugevasti läbi rooma kultuurist. Päris isa trooni 475. aastal. Aastal 489 tungis Theoderich idagootide eesotsas Itaaliasse, kus võitles germaanlase Odoakeriga. Odoakeri tapmise järel sai Itaalia ainuvalitsejaks. Üritas sulatada roomlased ja barbarid üheks rahvaks. Näitas üles suurt sallivust katoliikluse suhtes. Toetas antiikpärandi säilitamist ning püüdis lahus hoida ka roomalsi ja idagoote, keelates nendevahelised abielud. Suutis peatada ka frankide ekspansiooni lõunasse, sõlmides selleks liidu läänegootidega. Theoderich rajas tugeva
Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda hoiti 10 aastat pantvangis, imbus tugevasti läbi rooma kultuurist. Päris isa trooni 475. aastal. Aastal 489 tungis Theoderich idagootide eesotsas Itaaliasse, kus võitles germaanlase Odoakeriga. Odoakeri tapmise järel sai Itaalia ainuvalitsejaks. Üritas sulatada roomlased ja barbarid üheks rahvaks. Näitas üles suurt sallivust katoliikluse suhtes. Toetas antiikpärandi säilitamist ning püüdis lahus hoida ka roomalsi ja idagoote, keelates nendevahelised abielud. Suutis peatada ka frankide ekspansiooni lõunasse, sõlmides selleks liidu läänegootidega. Theoderich rajas tugeva idagootide Itaalia riigi, kuid sellele vaatamata ei suutnud tema
annaabi.ee 
