alguses elas Rooma impeeriumis u 60 miljonit inimest, siis 3. sajandi lõpus oli rahvaarv kahanenud 30-35 miljonini. Kahanemise põhjused olid pidevad sõjad, sisevõitlused ja epideemiad. 4. Rooma sõjaväe barbariseerumine. Rooma leegionitesse hakati värbama piiritaguste alade elanikke ehk barbareid, peamiselt germaanlasi. Kui algasid barbarite (peamiselt germaani hõimude) sissetungid, siis selgus, et sageli pidi üks germaanlane võitlema teise germaanlase vastu. Tähtsamad daatumid Rooma riigi lõpust: - 313. a p Kr - Milano edikt, millega Constaninus Suur andis kristlastele usuvabaduse, st ristiusk lubati. - 330 a p Kr keiser Constantinus Suur otsustas viia pealinna riigi idaprovintsidesse. Seal oli jõukust enam ja olukord oli turvalisem. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol (praegune Istanbul). Sellest ajast valitsesid Ida- ja Lääne-Roomat erinevad keisrid.
Talupojad soovisid saada maad ja vabaneda pärisorjusest, Feodaalid ihkasid vallutada maid Seitse sakramenti. – ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abiellumine, vaimulikuks astumine Rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma lagunemine 375.aastal tungisid hunnid Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Lääne- Rooma keisrid kaotasid järjest võimu oma provintside üle 476.a. kukutas germaanlane Odoaker viimase L-Rooma keisri R. Augustuse ja kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Keisrivõimu sümbolid saatis ta Konstantinoopoli, I-Rooma keisrile. Sellega lõpeb vanaaeg ja algab keskaeg • 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. 17.Iseloomusta Islami teket ja levikut. – Kujuneb uus monoteistlik usund islam, Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nelja esimese kaliifi poolt vallutati Egiptus, Süüria, Palestiina, Iraan, Iraak, Armeenia.
211 pKr Rooma kodakondsus laienes kõigile keisririigi vabadele meestele 284-305 pKr Dioletianuse valitsusaeg 306-375 pKr Constantinius Suure valitsusaeg 313 pKr Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk 330 pKr keisririigi pealinnaks sai Konstatinoopol 370-375 pKr Suur rahvasteränne 395 pKr Theodosius Suur jagas surres riigi oma kahe poja vahel 4. sajandi lõpp Hieronymus tõlkis piibli kreeka keelest ladina keelde 476 pKr germaanlane Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri
Konfliktid idaroomlaste ja germaanlaste vahel jätkusid kuni 5. sajandi alguseni, mil goodid asusid ründama Lääne-Rooma riiki. Esialgu suudeti rünnakuid tõrjuda, kuid alates 406. aastast ei suudetud enam gootide rünnakutele vastu panna, 410. aastal rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma linna. Nõnda purunes Rooma võitmatuse müüt ning riik langes korduvate rünnakute alla. 476. aastal tagandas germaanlane Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Ent segased ajad jätkusid, germaani hõimude, gootide, vandaalide, sueebide, langobardide, anglide, sakside, jüütide ja teiste liitlashõimude riigid tekkisid ja kadusid, püsivamad olid vaid Frangi riik tänase Prantsusmaa aladel ja läänegootide riik tänase Hispaania aladel. Ühest küljest lõi kiriku roomalik identiteet välja alles pärast Lääne-Rooma riigi kadumist maailmakaardilt
Roomaks. Romulus Augustulus- Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser. Romulus Augustuse nimetas Rooma keisriks tema isa, Pannooniast pärit Flavious Orestos 31. oktoobril 475 pärast viimase seadusliku keisri Julius Nepose kukutamist. Viimane Lääne-Rooma keiser, kelle germaanlane Odoaker 476. aastal võimult kukutas ning kellega lõpeb Lääne-Rooma keiserriik. Romulusele määrati elamiseks riiklik pension, mida viimati pikendati 511. Kuid muus osas pole tema elust pärast kukutamist teada midagi, ei eraelu ega surmaaega. Ramses II (umbes 1300 eKr – 1224 või 1213 eKr) – Egiptuse vaarao, kes asus taastama riigi endist võimsust, sattus sellega aga vastuollu
annaabi.ee 
