Joonisfilmis näidatakse, kuidas mammut Manfred näeb koopamaale, mis olid tehtud sellest, kuidas tema perekond tapeti vibuküttide poolt. Selles multifilmis on need koopamaalid ka liikuma pandud ja seal need näevad sama ehtsad välja kui Lascaux koobastes Hispaanias. Selles filmis näitab ka teisi ürgajale iseloomulikke nähtusi. Tänapäevalgi püütakse oma joonistustega kujutada erinevaid õpetusi ja endast maailmale näidata, näiteks praegu tegutsevad Eesti erinevatel linnades gerilja-kunstnikud, kes teevad erinevaid pilte sabloonidega, nende piltidega üritavad nad endast nn. märki maha jätta ja midagi öelda nii, et ka valitsus kuuleb. Kuid need kunstnikud peavad oma töid pimedas tegema, kuna tänavatele joonistamine on karistatav. See kunst sarnaneb ürgaja kolmanda perioodiga, kus kunsti kaudu püüti kujutada oma uskumusi. Tallina linnapildis võib kohata gerilja- kunstniku töid valitsusjuhist ja linnapeast
Kaotati aadli eesõigused, ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus, juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform. Napoleoni eesmärgiks oli Portugali kaasamine kontinentaalblokaadi täitmisele. Samuti lootis ta allutada enda kontrollile ka Hispaania. Kuningas Fernando VII arreteeriti ning hispaania kuningatroonile asus Napoleoni vend Joseph. Rahva hulgas vallandas Prantsuse ülemvõimu kehtestamine aga ülestõusu partisanisõja gerilja vormis. 1810.a. kutsuti Cadizis kokku Hispaania parlament e. Cortes. 1812.a. sai Hispaaniast konstitutsioonilise monarhiaga riik. Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saarelt ja maabus 1815 a. märtsis Prantsuse rannikul. Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud.
Kaotati aadli eesõigused, ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus, juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform. Napoleoni eesmärgiks oli Portugali kaasamine kontinentaalblokaadi täitmisele. Samuti lootis ta allutada enda kontrollile ka Hispaania. Kuningas Fernando VII arreteeriti ning hispaania kuningatroonile asus Napoleoni vend Joseph. Rahva hulgas vallandas Prantsuse ülemvõimu kehtestamine aga ülestõusu partisanisõja gerilja vormis. 1810.a. kutsuti Cadizis kokku Hispaania parlament e. Cortes. 1812.a. sai Hispaaniast konstitutsioonilise monarhiaga riik. Prantsuse ülevõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal rahvusliku vabadusliikumise, mille keskuseks kujunes Preisimaa. Olulist rolli etendasid ülikoolid ja patriootlikult meelestatud literaadid oma kirjatöödega. 5 5. Napoleoni sõdade kajastusi Eestis
frangi suuruse hüvitise. Trafalgari lahing- 21.okt 1805, merelahing UK mereväe ja Pr.maa ja Hisp.ühislaevastiku vahel. Lahing oli osa Nap sõdade (1803-1815) aegsest Kolm.Koalsõjast. Lahing oli brittide otsustavaim merevõit tolles sõjas. Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu. Neljas koalitsioon (Jena-Auerstedti lahing, Friedlandi lahing, Tilsiti rahu ja salakokkulepe Venemaaga, 1808.-1809. a Soome vallutamine). Hispaania hõivamine ja Josephi reformid. Hispaania dos de Mayo, gerilja ja juntad. Cadizi Cortes ja 1812. aasta konstitutsioon. Fernando VII võimuletulek. Napoleoni 1812. a Venemaa sõjakäik (Grande Armée, Barclay de Tolly, Kutuzov, Borodino lahing, Moskva kahvel). 1812 suvel alustas Nap oma Suure Armeega(650 tuh meest) sõjakäiku Venemaa vastu(220 tuh meest). Kuna Vene sõjavägi oli väike otsustati taganemistaktika kasuk, et välita pealahingut ja meelitada Map sügavele Venemaale. Venemaa sõjakäigu esimese kolme kuuga kaotas Nap.kolmandiku oma
Üks osa hispaania ühiskonnast hakkas toetama prm ühiskonda. Teine osa ühiskonnast (intelligents) pidas kyll reforme vajalikuks, kuid oli vastu, et neid reforme teostab pr võim. Kolmas osa hispaania ühiskonnast aadel ja kirik olid täielikult vastu reformimisele. Hispaania dos de Mayo 2. mail 1808 tõusis Madridi rahvas üles prantsuse sõjaväe vastu seda tuntakse Hispaania Iseseisvussõja nime all, britid nimetavad seda Poolsaare sõjaks. gerilja ja juntad. Gerilja vabadusvõitlus pr ülevõimi vastu Hispaanias. Piirkondlikud juntad ehk miskit omavalitsuste laadset. Cadizi Cortes ja 1812. aasta konstitutsioon. Cadizi Cortes eesmärk uuesti hispaanias võim enda kätte võtta ning prm välja ajada. 1810 a. Moodustati Cadizi Cortes ehk parlament, mis tuli kokku Cadizis. 1812 aasta konstitutsiooniga Hispaanias kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Fernando VII võimuletulek.
Godoy põgenes eksiili. Napoleon määras Hispaania kuningaks oma venna Josephi, kes hakkas läbi viima reforme. Piinamise kaotamine, kaotas aadliseisuse, seadis võrdsele alusele kõik maksud, kohtusüsteem reorganiseeritakse. Üks osa hispaania ühiskonnast hakkas toetama prm ühiskonda. Teine osa ühiskonnast (intelligents) pidas kyll reforme vajalikuks, kuid oli vastu, et neid reforme teostab pr võim. Kolmas osa hispaania ühiskonnast aadel ja kirik olid täielikult vastu reformimisele. Gerilja vabadusvõitlus pr ülevõimi vastu Hispaanias. Piirkondlikud juntad. Prm omakorda üritas saavutada suuremat võimu hispaania üle. Cadizi Cortes eesmärk uuesti hispaanias võim enda kätte võtta ning prm välja ajada. Cortes istus koos mitu aastat 1810-1812. hispaanias kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Kuningaks Fernando VII. Katoliku kirik kuulutati rahvuslikuks religiooniks. Ühelt poolt pr ülemvõim, teisalt hispaania vastupanu
annaabi.ee 
