kõrvaldades neist tegurid, mis pärsivad kommunikatsiooni efektiivsust (mõju). Mudeli tähtis mõiste on mõju, mis tähendab vastuvõtjas suhtluse tagajärjel toimunud muutust, kusjuures mõju võib mingit üksikut positsiooni teisendades reguleerida, st seda saab suurendada ja vähendada. Me võime muuta sõnumit või kanalit ning koos sellega muutub ka mõju. Säärasest kujutlusest kumab läbi Laswelli kui propagandauurija taust. Gerbneri mudel George Gerbneri eesmärk oli välja töötada kommunikatsiooni üldmudel. Tulemus on Shannoni ja Weaveri mudelist keerukam, ent mudeli lineaarsus on säilinud. John Fiske sõnul ületab Gerbneri mudel oma eeskuju kahes asjas. Esiteks on Gerbner seostanud sõnumi tegelikkusega ehk sellega, mille kohta see käib. Sellel põhjal võime käsitleda tähenduse ja arusaamise küsimusi. Teiseks mõistab ta suhtlust kui protsessi, millel on kaks dimensiooni: 1) taju, st märkamise ja arusaamisega seotud mõõde;
semantika, A-süntaktika. Semantilise infoteooria järgi on lause seda informatiivsem, mida rohkem see välistab vastavas keeles võimalikke asjaolusid. Shannoni idee entroopiast: Entr-valikud-informatsioon Laswelli 5 küsimuse mudel: Kes? ütleb mida? mis kanali kaudu? Kellele? millise efektiga? Oma propagandauuringutele tuginedes mõistis Lasswell kommunikatsiooni kui ühepoolset, lineaarset, kausaalset ja determinatiivset (määravat) protsessi, mille tagajärg on ette arvestatud. Gerbneri mudel: kultivatsiooni perspektiiv (tegelikkuse konstrueerimine meedia abil). See hüpotees kirjeldab, kuidas meedia mõju (Gerbneril televisioonis näidatava vägivalla mõju) kujuneb pikema aja jooksul meelelahutuse kaudu ja sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed. Gerbneri mudeli vundament on kolmiksuhe: sündmus (S), selle peegeldus (S1) ja seda puudutava sõnumi tajumus (VS1). Tähendust tuleb otsida sellest kolmnurgast. Ühes hilisemas variandis ühendas
Sõnad (märgid) tähistavad kommunikatsiooni mõju. tegelikkuses juba Mudeli oluline mõiste on mõju, mis tähendab vastuvõtjas olemasolevaid asju kommunikatsiooniprotsessi tagajärjel toimunud muutust. Konstrukt:Keel on koostöövahend ega kirjelda tegelikkust Gerbneri Mudel sellisena, nagu see tegelikult on Gerbneri mudel ületab Shannoni ja Weaveri oma kahes suhtes: 2.Protsess. Kom. Mudelid a) Gerbner on seostanud sõnumi tegelikkusega. See Stiimuli-reaktsiooni mudel (SR-mudel: the stimulus võimaldab
otsesest stiimuli reaktsiooni laadsest mõjuprotsessist eelkõige selle järkjärgulise ja kumulativse olemuse põhjal. Esiteks sisaldab see teadasaamit ja teiseks oludest ja kogemusest , samuti referentgrupist. Raamistamine see termin kirjeldab uudiste vaatevinkli, tõlgendusraamistliku ja käsitlusviisi mõju publikule, uudiste kajastuse ja sündmuste kirjelduse konteksti kujunemist. Sellele lähedane protsess on pinna ettevalmistamine või kruntimine. Gerbneri järgi vastutab televisioon laiaulatusliku kultuurimallide levitamise ja kultuurivahenduse valitud vaatenurka ühiskonnale peaegu kõigis eluvaldkondades. Noelle Neumanni vaikusespiraali idee - kontseptsioon , mis kirjeldab üht versiooni kolmanda osapoole mõjust arvamuse kujunemisele tendents, et inimeste mõtted on mõjutatud sellest, mida nad arvavad teisi inimesi mõtlevad. Vaikuse spiraal n seotud juhtgrupi efekiga , kus eessammujaid toetakse seetõttu, et nad on teistest ees. 6
muutustest ja kavatsustest. infoühiskond: näiliselt on tänaes maailmas muutunud muude toimete kõrval just kõige olulisemaks informeerimine ning näikse valitsevat info üleküllus (Bell 1975). Massikommunikatsiooni sidustav funktsioon televisioonist on saanud olulisim inimese kultuuri sissekasvatamise vahend, sest see sotsialiseerib väga suurt hulka inimesi ning vahendab neile standardiseeritud rolle ja käitumisviise (Gerbneri kultiveerimishüpotees). vaikusespiraali idee: kartusest jääda isolatsiooni valib inimene käitumise, mida esindab enamus, isegi kui see läheb tema enda tegeliku hoiakuga vastuollu. Avalik arvamus formeerub neist isikuist, kes kõvema häälega ja veenvamalt esitavad oma seisukohti ning sunnivad vastased ajapikku vaikima. Avalik arvamus on meie ,,sotsiaalne nahk", sest hoiab ühiskonda koos. (Noelle-Neumann 1980)
annaabi.ee 
