ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3
Millised andmed saadakse uuringutel? Loeng 11 Ehitusgeoloogilised uuringud peavad andma: 1 võimaluse valida ehitisele soodsamate geoloogiliste tingimustega asukoht; aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks; soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja eh itusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu. Geotehniliste uuringute planeerimisel peab arvestama lõppeesmärki so ehitist. Uuringute planeerimise üldine skeem on esitatud joonisel 11.1. Uuringute etapid Enamikel juhtudel on otstarbekas uuringuid teha etapiviisi. Uuringu etapid on järgmised: eeluuringud; põhiuuringud; kontrolluuringud ja seire.
koormatud seina all 50 mm piiridesse. Vastavalt EPN-ENV 7.1 punktile 2.4.5(5) on raudbetoonseintega hoone maksimaalne vastuvõetav vajum 100 mm, vajumite erim naabervundamentidel 20 mm. Võttes arvesse kahe vundamendi naabermõju, on suurim vajum võiksem kui 100 mm. Samuti oleksid lintvundamendi mõõtmed suhteliselt väiksed ning see annaks võrreldes vaivundamendiga suure kokkuhoiu nii materjalide kui tööde mahu arvelt. 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. EPN-ENV 7.1 Geotehniline projekteerimine. Osa 1 Üldeeskirjad 2. EPN 7/AM-1 Geotehniline projekteerimine. Abimaterjal EPN-ENV 7.1 kasutajale 3. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused 4. Ehituskonstruktori käsiraamat
sadamapiirkondade esialgne ülevaatus (s.h.olemasolevad sadamarajatised, infrastruktuuri olemasolu (side, elektrivarustus, vesi jne). Olemasoleva üldinformatsiooni, varasema uurimis- ja projekteerimis-materjali kogumine, läbivaatus ja võrdlev hinnang, andmete puudumisel täiendavate uuringute tegemine (s.h. geograafiline asend ja ühendusteed) navigatsioonitingimused, meresõidu ohutus geotehnifised tingimused, sh. geotehniline uuring akvatooriumis hüdrograafrlised tingimused, sh. hüdrograafiline mõödistamine sadama ja merekanali veealadel rannaprotsesside iseloom ja nende võimalikud muutused (randade ehituse ja evolutsiooni iseloomustus, rannasetete dünaamika, eriti selle kvantitatiivne külg, rannikukeskkonna ning inimtegevuse omavaheliste suhete prognoos) sadamapiirkondade maaomand loodusvarade paiknemine sadamapiirkondades
setitamisega. Terastikulise koostise määramise metoodika on Euroopa Liidus ühtlustatud vastava standardiga, mille registreerimistähiseks Eestis on EVS-EN 1015-1:2004-A1:2007. Tabel 1 7 Pinnaste liigitamine lõimise ehk granulomeetrilise koostise järgi (EVS 1997-12003 Geotehniline projekteerimine 1.osa: Üldeeskirjad) Fraktsioon Alafraktsioon Õppematerjalis Osakeste läbimõõt, mm kasutatav lühend Rahnud R üle 200 Veerised V 60 … 200 Kruusaterad Kruusa jämeterad JKr 20 … 60
omakaal mingil viisil arvesse võtta, näiteks mingi osana vertikaalkoormusest. Kui antud on vundamendile mõjuv vertikaalkoormus Pv (koos vundamendi omakaaluga) ja horisontaalkoormus Ph, tuleb tallale mõjuvad komponendid leida seostega V = Phsinα + Pvcosα H = Phcosα – Pvsinα α on talla kaldenurk horisontaalist. Saadud alglähend tuleb täpsustada kandevõime kontrolli abil. 4.6 Arvutus lubatud surve järgi Lihtsate ja väikeste ehitiste puhul (1. geotehniline kategooria) võib osutuda liialt kulukaks pinnase tugevusparameetrite eksperimentaalne määramine ja vundamendi projekteerimisel on võimalik kasutada kogemusel põhinevaid kandepiirseisundile vastavaid “lubatud” surve qu väärtusi. qu suurus määratakse lähtudes pinnase liigist, lihtsalt määratavatest omadustest (poorsus, veesisaldus, tihedusaste, plastsusnäitajad) ning vundamendi mõõtmetest ja süvisest. Lähtudes eesti geotehnika kogemusest ja
· ehitiste tellijatele, ehitusettevõtjatele ja projekteerijatele; · ametiisikutele, samuti nagu EPN-ENV 1 teised osad ning teised EPN-d. EPN-ENV 1.1: PROJEKTEERIMISE ALUSED 1. SISSEJUHATUS 1.1. Eesmärgid (1) EPN 1 osa 1 määratleb ehituskonstruktsioonide ohutuse ja kasutus- kõlblikkuse põhimõtted ja nõuded ning annab konstruktsioonide arvutuse alused. 1.2. Kasutusvaldkond (1) EPN 1.1 annab alused ja üldpõhimõtted ehitiste projekteerimiseks, kaasaarvatud ka geotehniline projekteerimine ja seda kasutatakse koos teiste projekteerimis-normidega (EPN 1 muud osad ning EPN 2...7). (2) EPN 1.1 kasutatakse ka selliste ehituskonstruktsioonide projekteeri- Projekteerimise alused 7 mise alusena, mille kohta otsesed projekteerimisnormid puuduvad. 1.3. Eeldused (1) Nii käesolevate normides kui ka EPN 2...7-s lähtutakse järgmistest eeldustest:
EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoodeks 9 Alumiiniumkonstruktsioonide projekteerimine Eestis praegu kehtivad teraskonstruktsioonide projekteerimise ja valmistamise standardid Projekteerimisstandard EVS 1993 koosneb järgmistest osadest: EVS 1993-1-1 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-1: Hoonete teraskonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad EVS 1993-1-2 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-2: Tulepüsivus
annaabi.ee 
