Francesco di Giorgio Martini ja Pietro Cataneo (eelistasid kaheksanurka ja lähtusid pinnareljeefist) Vincenzo Scamozzi (Peamagistraal , 6 linnaväljakut, peaväljak. Radiaalne tänavavõrk.) (12-tahkse põhiplaaniga ja bastioniga, 5 väljakut, Ida-lääne kaubatänavad. Range tsoneerimisprintsiip hoonestuses) Itaalia ideaallinn Livornos Albrecht Dürer (Eelistati nelinurkset plaani. Korrapärase tänavastiku keskel asetses vürstiloss. Linnae surumine geomeetrilistesse kujunditesse) Tommaso Campanella (1602.a. esitas utoopilise linna `'Päikeselinn'') Thomas Morus (1518.a. pakkus välja oma teoses `'Utopia'' utoopilise saare Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel. 3) Iseloomulikud jooned ideaallinnade projektidel Linna keskus asub tsentrumis Linna kuju on tihti korrapärane või loodud pinnareljeefi või kindla kujundi järgi
hoonete korrustevahesid tähistati karniisiga, katus valmistati madal ja lame. · Palazzo palee. laiad esiküljed olid tänava poole, nelinurkne põhiplaan, kaarkäikudega siseõu, kaunistati freskodega. · Rooma Püha Peetri kiriku arhitektid olid Bramante, Raffael, Michelangelo. · Kuldlõige oli jumalik proportsioon. Kõik pidi olema täpselt proportsioonis. · Vitruvius tõestas, et inimkeha võib paigutada täiuslikesse geomeetrilistesse vormidesse - ruutu ja ringi. Sealt tuleneb Vitruviuse inimene. · Kujutati piiblitegelasi võimalikult reaalsetena, pühakute kujutamisel lähtuti tavalistest inimestest. Kunstnikud kujutasid inimesi võimalikult täpselt. Eriti keskenduti näo, käte ja inimese tundeelu kajastamisele. Eelistati kujutada ka julgeid inimesi, ka piiblist valiti neid. Hakati kujutama rõivastamata keha, kuid rõivastatud skulptuurid tõid välja rõivavoldid, mis olid kujutatud väga
Kodutöö nr 6 1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. Pariisis toimus sujuv uleminek vanaklassitsismilt pärisklassitsismile. Lähtudes antiikarhitektuurile omastest vormidest, transformeeris Ledoux neid julgelt ja murdis sellega kaanonid, mis omakorda võimaldas esile tuua ekspressiivsust ja pinget. Arhitekti kiindumus lihtsatesse geomeetrilistesse vormidesse- kirik planeeritud ummarguse kupli ja nelja portikusega ehitisena, veevärgi direktori maja meenutas lamavat silindrit, pustine toru oli maakleri maja, aednikule kavandatud eluhoone aga kerakujuline. Linna suurejooneline rekonstrueerimine- Alles Napoleon I valitsusajal alustati. Luua suurlinnadele väärilisi ansambleid- Linnad vajasid avaraid väljakuid ning sirgeid laiu tänavaid esinduslike paraadide korraldamiseks. Saksa klassitsistliku linnaehituse
külgi, suretades halvad ebasoodsad mutatsioonid loodusliku valikuga välja, mis paneb arengu liikuma. 42. Olelusvõitlus – kellega võideldakse? Suurema osa isendeist hävitab juba varakult vaenulik eluta keskkond, nälg, ärasöömine teiste organismide poolt (sh. haigused) või otsene võistlus teiste liikidega ning liigikaaslastega ressursside ja sigimisvõimaluste pärast. 43. Milleks on looduses vaja surma? Muidu kasvaks mingi populatsioon liiga suureks ja ei mahuks geomeetrilistesse piiridesse ära ??? 44. Loodusliku ja kunstliku valiku ühisja erijooni. Kunstlik valik toimub enamasti täiskasvanud isendite põhjal, keda inimene vajab (aga näiteks sugupulle võib valida ka nende emaste järeltulijate piimaanni järgi). Kunstlik valik võib olla suunatud kas tõu (sordi) säilitamisele või kindlas suunas muutmisele, parandamisele Looduslik valikPaljude genotüüpide kandjad võivad olla juba emaüsas või
La Villete`i vahtkonnahoone ( kokku pidi Ledoux plaani kohaselt Pariisi ümbritsema 80 vahtkonnahoonet, mis oleksid linnale andnud ajastule iseloomuliku klassitsistliku raamistuse ) hiigelrotund kõrgub madalama, portikusega 86 alakorruse kohal, sambad asetsevad tumedal foonil, alistudes seinte geomeetrilsele siledusele ( ehit. 1784 - 89 ). Kiindumus lihtsatesse geomeetrilistesse elementidesse, lakoonolise selgusega väljendatud monumentaalsus iseloomustab ka teise Suure Prantsuse revolutsiooni ajal töötanud arhitekti E. L. Boullée loomingut. Isaac Newtoni kenotaafi projektis opereerib arhitekt võimsa keravormiga ( siseruumi deameeter 67, 1 m 9. ledoux ja Boullée olid revolutsiooniajal sündinud utoopiliste ideede kõige jõulisemad väljendajad arhitektuuris, nende ideedest said innustust nii 19. kui ka 20. sajandi arhitektid. Napoleon I võimuletulek 1799
annaabi.ee 
