,,Noore Wertheri kannatused" 1775 aastal sai Goethe Weimari hertsogilt pakkumise asuda sealsesse riigiteenistusse ja temast sai Weimari valitsuse salanõunik ja talle anti aadlikutiitel. Sel ajal tegeles Goethe väga erinevate asjadega. Innustunult oli ta seotud ühiskondlike asjadega, sest tema sooviks oli teoks teha valgustuslikke reforme. Teda kütkestas loodusteadus ja ta pühendus botaanikale, bioloogiale, geoloogiale ja mineraloogiale. Uut inspiratsiooni sai ta Itaaliareisist. See mõjutas looma luuletsüklit ,,Rooma eleegiad". Sellest tulenevalt sai kirjutatud ka näidendid ,,Egmont" , Iphigeneia Taurises", Romaan ,,Noore Wertheri kannatused" oli kirjutatud Goethe isiklike elamuste põhjal, mil ta oli juurapraktikal 1772. aastal Wetzlari kohtu juures. Ta armus maakonnaametniku tütresse, kes oli aga kihlatud ja Goethe jäi naist taga igatsema. Pärast Wetzlarit oli Goethel veel teine
Peale ,,kroonide" on omapärased kuni 50 kilomeetrise läbimõõduga siledad kettakujulised kõrgendikud, ,,pannkoogikuplid". Nendesarnased kuplid Maal on moodustunud pinnale valgunud magmajärvedest, kuid mõõtmetelt jäävad need Veenuse omadele sada korda alla. Kõige hämmastavamad on siiski tohutud vulkaanilised tasandikud. Veenusel esineb ka maavärinaid ning seal on ka meteoriidi kaatreid. Meteoriidikraatrite jaotus planeedi pinnal viitab aga mingile hoopis veidrale geoloogiale. Kogu planeedil on vaid 900 meteoriidikraatrit, millest võib järeldada, et kraatrite ümbrus on tublisti vanem ja et Veenuse pindmised kihid on välja kujunenud umbes samal ajal kui Maagi. Teisalt on hämmastav, et kraatrid jagunevad üle planeedi ühtlaselt. Sellest järeldub, et planeedi pind on kõikjal täpselt ühevanune ja sõltuvalt sellest saame teada , et Veenuse vanus on 200 kuni 800 miljonit aastat. Veenust ja selle ümbrust on uurima saadetud paljusid sonde ja tehiskaaslasi
võimsaid vundamente, et nende peale võiks viiekorruselisi kivimaju püstitada. [1] Eramajade ehitusel on levinuimad vundamentide tüübid lint (4)-, plaat (3)-, post (2)- ja (1) vaivundament. Enne ehitustööd on vajalik vundamendi mahamärkimine, mille peab tellima geodeedilt. Geodeet märgib maha hoone nurgad ja kõrgusreeperi ning vundamendi asukoha koordinaadid määratakse projektiga. [2] Vundamendi tüübi määrab projekteerija vastavalt geoloogiale ja pealisehitusele. Projekteerija koostab projekti, mis koosneb erinevatest staadiumitest: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt, mis tagavad detailsuse ja ulatuse. Tööprojekti üheks osaks on vundamendi tööprojekt, kus sisalduv tehniline informatsioon nagu vundamendi tüüp, tehniline lahendus armeerimisele ja betooni klass on ehitajale aluseks eelarve koostamisel. [2] 2
laastasid Kreeta saart, mõnede oletuste kohaselt hukutasid need Vana-kreeka minose kultuuri, seostatakse ka Altantise juhukga, ohvrite arv teadmata. 13 Kokkuvõte Seda uurimustööd kirjutades saind kõvasti laiendada oma silmaringi Litosfööri suhtes. Sain teada, kuidas maakoor kuidagi liigub ja miks ta just niimodi liigub. Tähtsamad punktid sellest uurimustööst: *Laamtektoonika tähendust geoloogiale võib võrrelda DNA avastamisega bioloogias või relatiivsusteooriaga füüsikas. *Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. *Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. *Laamtektooniks loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. Seotus küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainut Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat.
Globaaltektoonika ehk laamtektoonika kohaselt vaadeldakse ookeane pidevas arengus sõltuvalt laamade liikumisest. Eristatakse algstaadiumis olevat (Punane meri), laienevat (Atlandi ookean), maksimaallevikuga (Vaikne ookean) ja sulguvat (Vahemeri kui Thetise ookeani jäänuk) ookeani. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest/ kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad/tähendust geoloogiale võib võrrelda DNA avastamisega biol või relatiivsusteooriaga füs/loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks/rajajaks peetakse mitmekülgset saksa teadlast Alfred Wegeneri Laamade liikumissuunad ongi väljavenitumisvöönditest, kus ookeaniline maakoor vahevöö ülaosast kerkiva materjali arvel pidevalt uuenab, kokkusurumisvöönditesse ehk Benioffi vöönditesse
annaabi.ee 
