Pedosfäär biosfääri osa, mis hõlmab maa pindamist kihti ning, kus tekivad mullatekke protsessid. Pedosfääri reguleerivad bio-, geokeemilised ainetegurid. Mulla tähtsus : *loodusvara *tootmisvahend põllumajanduses *võtab osa ökosüsteemist *filtreerib vett Koostis : ELUS ELUTA *bakterid *mullavesi *seened *mullaõhk *väikesed imetajad *mineraalne osa kivimitest
2. MAAVARAD 2.1 Uurimine ja planeerimine GIS on ideaalne platform ühendamaks maavarade uurimiseks kasutatavaid andmeid. Maavarade uurimiseks kasutatakse geoloogilisi kaarte, hüperspektraalseid andmeid kui ka multispektraalseid satelliidipilte (ESRI, 2006). GIS andmebaasi loomine aitab valitsusel reguleerida kaevandamist ja annab hea ülevaate kaevanduste võimalikest mõjudest keskkonnale. Integreerida saab erinevad uurimisandmed, nagu näiteks geofüüsikalised pildid, geokeemilised andmed, geoloogilised kaartid, radiomeetrilised uuringud, puuraugud ja mineraalide ladestud (Phifer, 2012). GIS-i saab kasutada kogu kaevandusperioodi jooksul, alustades esmastest uuringutest kuni kaevandamise lõpuni. Näiteks saab kasutada GIS-i visualiseerimaks geoloogilist struktuuri, selle vaheldumist ja mineralisatsiooni 2D ja 3D kaartidena (vt. joonis 2). Kaevanduste planeerijad saavad hõlpsalt välja valida parima asukoha
Soo äärealal, kus kogunevad kõrvalaladelt väljaleostunud elemendid on mesobarjäär. Mikrobarjääri näiteks on nõrgkivi, mis on soostunud ja leetunud muldade sisseuhte horisondis tekkinud Fe, Al, Mn, P ja huumuserikas kõvastunud, kuni 1m paksune kiht. Geokeemiline barjäär on fundamentaalne mõiste. Peamine on siin elementide kontsentratsiooni järsk muutus, see on tsoon, kus üks geokeemiline olukord muutub teiseks. Geokeemilistel barjääridel kujunevad paljud maagimaardlad, geokeemilised anomaaliad, mis soodustavad ka keskkonna saastumist. Sõltuvalt aine ülekande viisist eristatakse difusioonilisi ja infiltratsioonilisi barjääre. On looduslikke ja tehnogeenseid barjääre. Looduslikud jagunevad: · Mehaanilisteks, kus migratsiooni intensiivsus väheneb järsult. · Füüsikalis-keemilisteks, kus temperatuur, rõhk, Eh, pH jt muutuvad järsult. · Biogeokeemilised, kus biogeense migratsiooni intensiivsus väheneb kivisüsi, turvas, elementide
perioodilised või mitte astronoomilised mõjud. Ookeani kõikumine suurendab ka migratsiooni, muutuvad asualad. Okeanograafilised: muutused bioproduktsioonis. Maha jääb jälg, orgaanika ladestumine muudab süsiniku isotoopkoostist. Orgaanika tekitab anoksia. Temp muudab klimaatilist tsonaalsust, mõjutab ookeani tsirkulatsiooni, muutus peab olema pikaajaline. Impaktid on juhuslikud, kuid korduvad. Markerid: geokeemilised (haruldased elemendid), planaarsete deformatsioonidega kvarts, mikrotektiidid ja sfäärulad. 10 km asteroid iga 26-30 milj aasta järel. Katastroofid näivad järk-järgulise muutusena signor-lippsi efekt. Vulkanismi tähtsus. Veealune ulatuslikum, varem oli inteniivsem. Mõjuriks aerosoolid, gaasid ja lahustuvad komponendid. Destabiliseerivad kliimasüsteemi. Astronoomilised: milankovits, päikese aktiivsuse kasv, kosmilise kiirguse intensiivsuse muutus. Tagasisidemehhanismid
ga 2004. aastal. HAKOHU MARU on suuremõõtmeline uurimislaev varustatud mitmete uurimistööde laboritega ja vaatlusvarustusega, sealhulgas vintsidega. Laev on võimeline läbi viima pikaajalisi, pikaulatuslikke, mitmeotstarbelisi uurimiskruiise üle maailma, nii ranniku kui avamere vetes, kaasaarvatud polaaraladel. TANSEI MARU rakendatakse laialdastel ookeanipõhja uuringutel, peamiselt Jaapanit ümbritsevates vetes. Mõlema laeva missioon · Mereelustiku uuringud, geofüüsilised ja geokeemilised ning seismoloogilised uuringud HAKOHO MARU Arenenud uuringute abivahendid ja varustus: Laev on varustatud laialdase arenenud uuringute abivahendite ja varustusega. Kümme uurmistööde ruumi: Laeval on kümme uuringuteruumi, neid kõiki kasutatakse erinevat tüüpi uuringute jaoks. Näiteks ruum number 7 on märg uurimisruum, mis on otseselt seotud ahtri vaatlustega ja operatsiooni tekiga, mis on ehitatud merevee töötlemiseks ja sete proovide jaoks. TANSEI MARU
veeliikumine. Liikuv vesi kannab aineid * ühest maastikust teise ja * seob need omavahel ühtseks tervikuks. Ainete migratsiooni looduses raske jälgida. Looduses omad "arhiivid". Olulist informatsiooni annavad mullaprofiilid. Eriti olulised nõgudes akumuleerunud ained. Sood ja soosetted. Loodusgeograafiline lähenemisviis: keskendub peamiselt maastikes aset leidvatele protsessidele geokeemilised aineringed, energiaringed, mulla areng jms. Kasutatavad meetodid: ·kartograafiline meetod (võrdlev analüüs) ·kompleksprofiilmeetod ·jm Maastikuökoloogiline lähenemisviis: ·keskendub maastikukomponentide omavahelisele analüüsile Kasutatavad meetodid: ·kartograafiline meetod (võrdlev analüüs) ·kompleksprofiilmeetod ·modelleerimine
13. Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimise meetodid. Lihtsamaks ja täpsemaks maastike muutuste uurimise meetodiks on inimese poolt aegade jooksul ühel või teisel kujul talletatud andmete analüüs. nt maadeavastajate reisiraamatuted 2. toimunud protsesside ja toonaste nähtuste kohta annavad vanad kaardid. Maastike arengu uurimise meetodid: Geoloogilised meetodid (pikim ajaskaala) Paleogegraafilised meetodid (pisut lühem) Muud (glatsioloogilised, geokeemilised, dendrokronoloogilised, kartograafilised, arheoloogilised jms) Minevikus toimunud muutuste uurimiseks tuleb kasutadajuba mitmesuguseid arheoloogilisi meetodeid. on välja töötatud hulk meetodeid, mis tuginevad füüsika, keemia ja bioloogia seaduspärasustele. Levinuimad on paleökoloogilised ja geoloogilised meetodid, mille abil hinnatakse mingis sette-, kivimi või jääkihis olevate orgaaniliste või kivistunud jäänuste järgi antud piirkonna maastikulist ehitust.
karbonaatkivimite kompleks peamine viimistluskivi, klaasitööstuse. Suurimad alusel. Karbonaatkivimeid esineb ka Devonis. .. Ütleks, maailmas hästi tuntud? maardlad on Anelema, Pajusi, Karinu ja Koguva. -Kemostratigraafia - geokeemilised tunnused et Kagu-Eestis (Plavinase lade), avamus kitsal - Mergel. Kasutatakse kaltsiumivaeste muldade -Magnetostratigraafia - kivimite magnetilised ribal Peetri jõelt üle Vastseliina Tiirhannani. 1. Nad on moonutamata, sest Eesti kivimid pole lupjamiseks
tavaliselt energiavarud kaugel linnadest, võimalik vaid vähestel aladel. Jäätmete põletamine: jäätmete mahu piires (Uppsala EJ). Biomass: puud, energiavõsa. Biogaas: jäätmete matmiskohal, reovee ümbertöötlemisel. VEEREOSTUS Saasteained: patogeensed mikroorganismid, anorgaanilised kemikaalid, orgaanilised kemikaalid, radioaktiivsed ained, tahked osakesed. Standardid (maksimaalne lubatud kontsentratsioon) vastavalt vee käsutusele, looduslikele veekogudele. Geokeemilised tsüklid: otstarbekas koostada eelkõige elementide tasandil (N: fosfori-, süsiniku-, kaltsiumiringe). (Residentsaeg) = (reservuaari maht x aine sisaldus) / (aine sissevoog) Merevees näiteks: kloor 68 000 000 aastat, naatrium 100 000 000 aastat, magneesium 12 000 000 aastat, kaltsium 1 000 000 aastat, kaalium 7 000 000 aastat, räni 18 000 aastat, fosfor 180 000 aastat, alumiinium 100 aastat, raud 200 aastat, kaadmium 500 000 aastat, elavhõbe 80 000 aastat, plii 400 aastat
Tsonaalsus on maastikusfääri sisemised omadused. Tsonaalsus esineb peamiselt Maa füüsikalisel pinnal. Ei esine ookeanisügavustes, troposfääri ülemistes kihtides ega maakoores. Tsonaalsus (horisontaalne) on maastikulise sfääri kõige iseloomulikumaks struktuuriliseks iseärasuseks, mis väljendub maastiku ja kliimavöötmete ning mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärases järgnevuses. Tsonaalsed on ka geokeemilised iseärasused (H ioon - tundrale, taigale, segametsale ja niiskele troopikale; Ca ioon steppidele, kõrbetele; Na ioon kõrbetele; Si ja Al ioonid troopikale). Tsonaalsuse tingib: -Maa kuju, -Maa telje kallakus, -Päikesekiirguse erisugune jaotumus. Vertikaalne tsonaalsus temp. madaldumine absoluutse kõrguse suunas. Vertikaalne tsonaalsus on horisontaalsest individuaalsem. Peaaegu igal mägismaal on oma vertikaalse tsonaalsuse spekter
(tolerantsuspiirid) mingi ühe teguri suhtes. Van Valeni reegel Sraduspärasus, mille kohaselt ühesuguse nõudlusega sugulasliikide (või muude taksonite) väljasuremise tõenäosus ajaühikus on võrdne. Vernadski reegel e. aatomite biogeense migratsiooni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt keemiliste elementide ümberpaigutumine maapinnal ja kogu biosfääris toimub kas elusaine vahetul osalusel või keskkonnas, mille geokeemilised iseärasused (nt. O2, CO2 ja H2 sisaldus) tulenevad praegusest või Maa geoloogilises ajaloos eksisteerinud elusainest. Reegel seletab ms. maakoore pindmise kihi ja Maa atmosfääri keemilise koostise erinevuse muude planeetide omadest. Walteri reegel e. suhtelise kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W
ühelt poolt ja teiselt poolt käsitleti biosfääris leiduvaid elementaarseid ökosüsteeme. Elusaine tähtsust Maa geoloogilises ajaloos peegeldub Vernadski reegel (aatomite biogeense migratsiooni reegel). Vernadskit loetakse biosfääri uurimisele alusepanijaks. Vernadski reegel, see seaduspärasus, mille kohaselt keemiliste elementide ümberpaigutumine maapinnal ja kogu biosfääris toimub kas elusaine vahetul osalusel või keskkonnas, mille geokeemilised iseärasused (nt. O2, CO2 ja H2 sisaldus) tulenevad praegusest või Maa geoloogilises ajaloos eksisteerinud elusainest. Reegel seletab ms. maakoore pindmise kihi ja Maa atmosfääri keemilise koostise erinevuse muude planeetide omadest. Biosfääri areng Biosfääri pikaajaline areng on toimunud kahesuguste jõudude mõju all: Endla Reintam, 2008/2009 16 1) välisjõud, näit
annaabi.ee 
