Brunelleschi oli Aalto kõige enam hinnatud renessansiajastu arhitekt. ,,Ma olen Brunelleschi!" on ta uhkelt ühwl peojärgsel varahommikul oma sõpradele teadustanud. Alvar Aalto projekti ei teostatud. Lõpuks moodustati ühisbüroo Wolffeldt, Nürnberg & Siinmaa, kelle ühistööna supelasutus lõpuka ka ehitati. 7 Professor Tammekannu villa Tartus (1932) Geograafiaprofessor August Tammekannu villa projekteerimise kohta on Aalto fondis lisaks arvukatele joonistele säilinud ka hulk kirjavahetust. Kui 38-aastane August Tammekann oma maja ehitama hakkas, teadsid Tammekannud kindlalt, et see peab tulema niinimetatud ,,uus-asjalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terassiga. Tammekannud tahtsid suhteliselt väikest maja korruse pindala pidi olema umbes 135-140 m2 . Noore perekonna soovid olid väga detailsed
see äratas inimestes huvi ja tähelepanu, mistõttu hakati neid juurde ehitama. Öeldakse, et 1930ndate aastate alguses tegid peaaegu kõik eesti arhitektid läbi lühiajalise „Valgete villade perioodi“. Arhitektuurseteks märksõnadeks said lihtsus, silepindsus, vormivabadus ja -selgus, ruumide õhu- ja päikeseküllasus, konstruktiivne ökonoomsus ja uued materjalid, dünaamilised vormid. Töö tellijaks oli geograafiaprofessor August Tammekann. Töö telliti Aalto käest proua Tammekannu eestvedamisel, kelle arvates tol ajal ei osanud eestlased õigesti kohvigi keeta. Tammekannud soovisid maja, mis oleks funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Kõik soovid olid kirjeldatud väga detailselt, millest väljendus ka perekonna selge huvi moderniseerumise vastu. Taheti kõiki uusi, moodsaid vidinaid.
J.G.Granö- Eesti teadusliku geograafia ja maastikuteaduse rajaja, Tartu Ülikooli geograafia Instituudi rajaja, Eesti loodusuuringute ja sotsiaalruumide uuringu (nt maakonnad) alusepanija, Eesti maastikuline rajoneerimine, lõi kartograafilise süsteemi meetodi E.Kant- Eesti esimene majandusgeograafia professor, arendas edasi Tartu Geograafia Instituuti, jagas Eesti Kõrg- ja Madal-Eestiks, uuris linnamaastikke, tema uurimustööd kuuluvad maailma geograafiateaduse klassika hulka A. Tammekann-geograafiaprofessor, eristas 4 maastikutüüpi: lauskmaa, lavamaa, sumbmaastik, viirgmaastik, edendas oluliselt Eesti geomorfoloogilist, paleogeograafilist (Kõrg- ja Madal-Eesti eristamine), maastikulist ja rahvastikulevi uurimist T.Lippmaa, L.Laasimer- Eesti taimkatte kaardistamine K.Kirde- uuris Eesti kliimat 5. Maastikuteadus Eestis peale II MS, nimed ja millega tegelesid Uued geoteadlased ja uurimussuunad said alguse alles 50-ndatel. Sõjajärgselt tehti peamiselt praktilisi uuringuid
Seega on tema artiklid seotud Saksamaa ajaloo ja kultuurieluga. Ajakirjanik Jaanika Kressa tegeleb enim viimase aja kultuurisündmuste käsitlemisega, kuid sündmused, mida puudutatakse, on paljuski seotud ajakirja põhitemaatika lähiajalooga. Ajakirjanik Virkko Lepassalu tegi ajakirja numbris 4/2010 intervjuu filosoof Mart Raukasega. Numbris 2/2011 ilmus WikiLeaksi analüüsiv artikkel. Mõlemas loos esineb uuriva ajakirjanduse elemente. Geograafiaprofessor Ott Kurs on käsitletavates Kultuuri ja Elu numbrites kirjutanud kaks persoonilugu (Villem Ernitsast (3/2011) ja Rein Sepast(3/2011)). Ka pedagoog Heiki Vaibla on viimase nelja ajakirja numbri põhjal otsustades orienteeritud persoonilugudele (Patrick von Glasenappist (2/2011) ja Rein Sepast (3/2011)). Kunstiprofessor Tiiu Talvistu tegeleb ajakirja kunstirubriigiga. Käsitletavas neljas numbris on tema sulest ilmunud kaks artiklit Eesti kunstist ja kunstnikest paguluses (4/2010; 2/2011).
aastast. Kõige tähtsam kaart on verstane kaart. See koostati 20. Sajandi alguses. Sellel põhineb väga palju loodusgeograafilisi ja loodusega üleüldiselt seotud infot 20. Sajandi algusest. See kaart jäi väga pikaks ajaks plajude uurimistööde aluseks. Mõõtkavas 1: 42 000. Kättesaadav maaamet.ee-st. Saab võrrelda fragmentaalsust ehk kui palju on liigendatud. Johannes Gabriel Granö esimene Tartu Ülikooli geograafiaprofessor. 1919-29 geograafia instituudi juhataja. Tema esimene peateos Eestis ,, Eesti maastikulised üksused". 1919. avati geograafia osakond. Eesmärk oli tunma õppida oma maad. Pühendutakse Eesti looduse uurimisele. Granö pani käima Eesti kihelkondade uurimised. Edgar Kant kõige kuulsam geograaf, kuid ei saa öleda, et ta on loodusgeograaf. Tema doktoritöö eestlaste eluruumist. August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940.
annaabi.ee 
