54127 e''y = -0.58117 -0.0000028 z (m) = -60.92546 e''z = -0.23480 -0.0000011 m = -0.0000046 X o= X + Xm +e z Y −e y Z + x = 2984672.7382 m Y o=Y + Ym+e x Z −e z X + y = 1391638.3733 m Z o =Z + Zm+ e y X −e x Y +z = 5444029.8252 m 3. Üleminek WGS-84 geotsentrtilistelt koordinaatidelt WGS-84 geodeetilistele koordinaatidele Y X Y L=arctan = 24.997834 º Q= = = ### X cosL sinL a N= = 6393880.817 m √ 1−e2 sin2 B 2 T =Z + N e sinB = 5480719.17 Ti-1 = ### Z B o=arctan Q(1−e 2 ) = 58.9998831 º Bi = ###
tuleb paigaldada prismad kõigile vaadeldavatele naaberpunktidele Nurkade täpsus on mittevõrdkülgsete kolmnurkade puhul ebaühtlane Samuti vajab see kallite, töö- ja materjalimahukate signaalide ning püramiidide rajamist.Riiklikud kõrgusvõrgud ja otstarve-Kõrgusvõrgud jaotatakse riiklikeks ja kohalikeks. Eesti riiklik kõrgusvõrk kindlustab kogu riigi ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on aluseks topograafilistele mõõdistamistele, geodeetilistele mõõtmistele ja teaduslikule uurimistööle. Kohalike võrkude hulka kuuluvad munitsipaal-, kaevanduste, ehitusplatside, hüdrograafiatööde jms nivelleerimisvõrgud. Kohalikud võrgud on väiksemad, seega ei kasutata gravimeetriliste mõõtmisega saadud parandid.Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolme täpsusklassi, millest I ja II on kõrgtäpsed ja III täpne. Eesti riikliku kõrgusvõrgu reeperite kõrgused
prismad kõigile vaadeldavatele naaberpunktidele Nurkade täpsus on mittevõrdkülgsete kolmnurkade puhul ebaühtlane Samuti vajab see kallite, töö- ja materjalimahukate signaalide ning püramiidide rajamist.Riiklikud kõrgusvõrgud ja otstarve-Kõrgusvõrgud jaotatakse riiklikeks ja kohalikeks. Eesti riiklik kõrgusvõrk kindlustab kogu riigi ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on aluseks topograafilistele mõõdistamistele, geodeetilistele mõõtmistele ja teaduslikule uurimistööle. Kohalike võrkude hulka kuuluvad munitsipaal-, kaevanduste, ehitusplatside, hüdrograafiatööde jms nivelleerimisvõrgud. Kohalikud võrgud on väiksemad, seega ei kasutata gravimeetriliste mõõtmisega saadud parandid.Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolme täpsusklassi, millest I ja II on kõrgtäpsed ja III täpne. Eesti riikliku kõrgusvõrgu reeperite kõrgused arvutatakse Kroonlinna veemõõdu lati
millise valemi abil arvutatakse?Trilateratsioonis mõõdetakse kolmnurkade küljeikkusi. Nurgad arvutatakse koosinuslausega cosA= 36.Selgita riikliku kõrgusvõrgu põhiülesannet.Mis on kordusnivelleerimise põhjus ja milline on selle sagedus? Riiklik kõrgusvõrk kindlustabkogu riigi ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on aluseks topograafiliste mõõdistamisele, geodeetilistele mõõdistamisele ja teaduslikule uurimistööle. Kordusnivilleerimine on vajalik sellepärastet maakoore tõusude ja languste tõttu muutuvad reeperite kõrgused. I klass – 20...25a, II klass – 30...35a 37.Millised on riiklike ja kohalike nivelleerimisvõrkude kaks põhierinevust? Kohalikud võrgud on väiksemad, riiklikud kasutavad gravimeetrilisi parandeid. 38 Mis võetakse uute ja olemasolevate....?
ekvaator. 6. Nimeta kaasaja tähtsamaid ellipsoidid (2). Lk 18 GRS-80 ja WGS-84 Ellipsoidi GRS-80 parameetreid kasutatakse peaaegu ülemaailmselt kõigil põhilistel geodeetilistel töödel, ruumiline ristkoordinaatide süsteem WGS-84 aga satelliitgeodeesia süsteemi GPS taustsüsteemiks ja selle ellipsoid on kasutusel üleminekuks GPS määratud ruumilistel ristkoorinaatidelt geograafilistele (geodeetilistele) koordinaatidele. 7. Kirjelda sfäärilisi polaarkoordinaate. Tee selgitav skeem. Lk.16 Peale geograafiliste koordinaatide, mille puhul on koordinaatidjooneks meridiaanide ja paralleelide võrk, kasutatakse kartograafias vertikaalide ja almukantaraatide võrguga seotud sfäärilisi polaarkoordinaate, kusjuures projektsiooni poolus ei ühti geograafilise poolusega ja Maa loetakse sfääriks. Lk16 joonis! 8. Kirjelda projektsiooni pikkuste mõõtkava mõistet
asend on määratud täpselt. 1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km 2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut. ka traditsioonilisi meetodeid. 18. Nõuded geodeetilistele punktidele 19. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine Geodeetilise mõõdistamisvõrgu (GMV) rajamise eesmärgiks on maa-ala plaanikoostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Kui GMV punktid on seotud geodeetiliste mõõtmistega varem määratud RGPV või GTV punktidega, siis arvutatakse neile samas süsteemis koordinaadid. Kui
millede omavaheline asend on määratud täpselt. 1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut. ka traditsioonilisi meetodeid. 18. Nõuded geodeetilistele punktidele 19. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine Geodeetilise mõõdistamisvõrgu (GMV) rajamise eesmärgiks on maa-ala plaanikoostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Kui GMV punktid on seotud geodeetiliste mõõtmistega varem määratud RGPV või GTV punktidega, siis arvutatakse neile samas süsteemis koordinaadid. Kui mõõdistatav ala on väike ja
1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut. ka traditsioonilisi meetodeid. 18. Nõuded geodeetilistele punktidele Geodeetilise põhivõrgu punkt kindlustatakse maastikul geodeetilise märgiga ja tähistatkse tunnusposti, geodeetilise püramiidi või signaaliga. Geodeetiline punkt asetatkse hea kandevõimega pinnasesse nagu liiv, kõva konsistentsiga saviliiv või lubjakivi. Tunnuspostile kinnitatakse metallsilt, millele on kirjutatud punkti number ja tekst : ,,EESTI VABARIIGI katise all olev GEODEETILINE PUNKT" Püramiidid ja signaalid valmistatakse metalltorudest või palkidest
vundamentidesse. Kõik riigi poolt rajatud reeperid kantakse kataloogi ja vajadusel saab need kõrgused maa-ameti allasutustest teada, antud meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Ehituse tarbeks rajatakse tavaliselt ehitusplatsile kaks ajutist reeperit (maasse löödud tugev vai, olemasoleva ehitise konstruktsioon, kanalisatsiooniluugid). Liiniehitiste juures luuakse alalised reeperid vahekaugusega ca 1 km ja ajutised reeperid nende vahele vahekaugusega ca 200 m. 18. Nõuded geodeetilistele punktidele tagatud peab olema mõõdistusvõrgu punktide omavaheline nähtavus. mõõdistusvõrgu punktid peavad paiknema piisava tihedusega (sõltub situatsioonist ning hoonestusest) Reegline (ava)maastikul naaberpunktide vahemaa ei peaks ületama 100-200 meetrit 19. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine Mõõdistamistöödel tähendab see seda, et kõigepealt rajatakse ümber mõõdistatava maa-ala
annaabi.ee 
