Kuni lepingu allkirjastamiseni kehtis Saksamaa suhtes näljablokaad (vt. What really went down:) Versaille diktaadi pealesundimine oli õigustühine. Gunnar Heinsohni teose "Lexikon der Völkermorde" (Genotsiidide leksikon) järgi suri Saksamaal ja Austrias nälga kaks miljonit tsivilisti, ,,kuna liitlaste näljablokaad toimis väga hästi". Trükises on ära märgitud ka, et blokaad kaotati alles 1919. aasta märtsikuu lõpus. (...) Blokaadi jätkamist põhjendasid liitlased sellega, et ,,11. novembril 1918 sõlmiti vaid vaherahu ning vastasele ei tohi anda võimalust oma võitlusvõimet taastada".
Ilona Vapper 10.A Holokaust Mis on holokaust? Holokausti nime all kasutatakse terminit, mis käsitleb eelkõige Teise maailmasõja ajal toime pandud genotsiidide juutidele. Loomulikult ei kasutatud sellist terrorit vaid juutide peal, vaid oluliselt said kannatada ka mustlased, poolakad ja venelased. Hukkunud juutide arv on küllalti suhteline, sest mitmed allikad annavad meile erinevaid andmeid. Gerald Reitringeli ja Rudolf Joseph Rummeli järgi on selleks arvuks 4,2 miljonit, kuid mõned väidavad, et hukkunute arv võis ulatada isegi 6,2 miljonini. Neid numbreid jälgides tekib küsimus, et kuidas on üldse võimalik nii vähese aja jooksul
Selle ettevõtmise haardest pole täpsemaid andmeid, kuid internetti riputatud materjali mahu ja hulga järgi otsustades ei tee seda üks inimene lihtsalt hobi korras muude toimetuste kõrvalt, pigem jääb mulje mingil moel organiseeritud tegevusest. Jewwatch´i wwwlehelt leiab juudiküsimuse vastu huvi tundev inimene rohkesti teavet juutide seast pärit kommunistlike diktaatorite, ameerikavastaste spioonide ning terroristide, juutide korraldatud genotsiidide, juudi kapitali kontrolli all oleva meedia, juutide maailmavallutusplaanide, juudi meelsusekontrolli (!!!) tehnikate (Jewish Mind Control Mechanisms ) jne jne kohta. Hoolimata lehekülje päises asuvast selgitusest, et alljärgnev on kasutatav raamatukoguna materjali leidmiseks teaduslikuks uurimistööks, jätab lehekülje sisu väga kallutatud üldmulje, mis omakorda lubab väita, et on inimesi, kes juute tõsimeeli eriti erilisteks peavad.
mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi. Selle päeva tähistamisega tahetakse näidata, kuidas fanatism võib üle kasvada vägivallaks. Pärast riigipiiride avanemist laienenud migratsioon on kaasa toonud ka rassiliselt ja usuliselt motiveeritud vihkamist ja vägivalda. Nii peab sellest päevast kujunema kõigi lähiajaloos toimunud genotsiidide ja inimsusevastaste kuritegude, s.o rahvuslikel, rassilistel, religioossetel ja poliitilistel põhjustel taga kiusatud ohvrite mälestamise päev. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on soovitanud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamispäeva tähistamise viisi valida koolidel endil. Seega on iga kooli enda otsustada, kuidas erinevates kooliastmetes ja õppeainetes teemat käsitleda ning milliste üritustega päeva sisustada. Õppematerjali lühitutvustus
käituda, sest nad ignoreerivad norme, vaid kuna nad aktsepteerivad grupisiseseid norme, mis väljenduvad teatud situatsioonis. Dehumaniseerimine inimesed ei näe teist inimest kui täisväärtuslikku indiviidi. Kellegi dehumaniseerimine võib suurendada agressiooni, kuna ohvrit nähakse anonüümsena, seega ei pruugi tema vastu tekkida kaastunnet, agressoril ei pruugi tekkida süütunnet. Dehumaniseerimist peetakse ka nt genotsiidide põhjuseks. Delegimitiseerimine (mitte õiguspäraseks kuulutamine) kui out-gruppi nähakse negatiivses valguses, paigutatakse see negatiivsesse sotsiaalsesse kategooriasse ja Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 käsitletakse otsese ohuna ingrupile. See viib omakorda dehumaniseerumiseni. (Nt Abu Ghraib, Rwanda genotsiid) Philip Zimbardo, Lutsiferi efekt Fenomenoloogiline lähenemine agressioonile
annaabi.ee 
