7. Tsütoplasmast See on bakteri osa ilma rakuseina ja plasmamembraanita. Ta on kolloidsüsteem. Tsütoplasmas eristatakse ribosoome, mitmesuguseid erinevate funktsioonidega teralisi moodustisi, vakuoole, nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt.
7. Tsütoplasmast See on bakteri osa ilma rakuseina ja plasmamembraanita. Ta on kolloidsüsteem. Tsütoplasmas eristatakse ribosoome, mitmesuguseid erinevate funktsioonidega teralisi moodustisi, vakuoole, nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt
teel. Tsutogeneetika alused Tsutogeneetika pohiliseks uurimisobjektiks on kromosoomid, milles sisaldub kogu raku geneetiline informatsioon. DNA molekulide ruumiline paiknemine rakus soltub suurel maaral organismi struktuurist. Lihtsaimateks uherakulisteks organismideks on bakterid. Nende rakuehitus on suhteliselt lihtne ja neil puudub rakutuum. Bakterite DNA pohiosa paikneb raku tsentraalses osas uheainsa rongasmolekulina ja pole seotud valkudega. Seda bakterite DNAmolekuli nimetatakse genofooriks, ehk bakterikromosoomiks. Baktereid ja teisi organisme, kellel puudub rakutuum, nimetatakse prokaruootideks. Organismidel (enamasti hulkraksetel), kellel esineb rakutuum ning selles esinevad kromosoomid, nimetatakse eukaruootideks. Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest spiraalsest niidist kromatiidist, need omakorda kromoneemidest. Kromoneemid koosnevad veel vaiksematest kromofibrillidest. Kromatiidid kujutavad endast nukleoproteiidi, st nukleiinhapete ja valkude kompleksi (DNA,
Ta on kolloidsüsteem. Tsütoplasmas eristatakse ribosoome, mitmesuguseid erinevate funktsioonidega teralisi moodustisi, vakuoole, nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha
TSÜTOGENEETIKA ALUSED Tsütogeneetika põhiliseks uurimisobjektiks on kromosoomid, milles sisaldub kogu raku geneetiline informatsioon. DNA molekulide ruumiline paiknemine rakus sõltub suurel määral organismi struktuurist. Lihtsaimateks üherakulisteks organismideks on bakterid. Nende rakuehitus on suhteliselt lihtne ja neil puudub rakutuum. Bakterite DNA põhiosa paikneb raku tsentraalses osas üheainsa rõngasmolekulina ja pole seotud valkudega. Seda bakterite DNA- molekuli nimetatakse genofooriks, ehk bakterikromosoomiks. Baktereid ja teisi organisme, kellel puudub rakutuum, nimetatakse prokarüootideks. Organismidel (enamasti hulkraksetel), kellel esineb rakutuum ning selles esinevad kromosoomid, nimetatakse eukarüootideks. Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest spiraalsest niidist - kromatiidist, need omakorda kromoneemidest. Kromoneemid koosnevad veel väiksematest kromofibrillidest. Kromatiidid kujutavad endast nukleoproteiidi, st. nukleiinhapete ja valkude kompleksi (DNA,
annaabi.ee 
