14.07.1789 - 9.11.1799, valitses Louis XVI Algas Bastille kindluse vallutamisega, seal oli 7 vangi 1. seisus (1%) vaimulikud - õigused: ei pidanud makse maksma, paavstina võisid töötada kohustused: pidid tööd tegema 2. seisus (2%) aadlikud - õigused: ei pidanud makse maksma, nendel tähtsamad riigiametid kohustused: pidid tööd tegema 3. seisus (97%) talupojad, arstid jt - õigused: isiklikult vabad, võisid generaalstaatidest osa võtta kohustused: maksude maksmine, koormised Põhjused: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Rahvuskogu- III seisus lahkus generaalstaatidest. Seadusandlik kogu, kogu rahva esindusorgan, selle otsuseid ei ole kuningal võimalik tühistada. Asutav kogu- Liitub osa aadlikke. Uus rahvuskogu. Pidi koostama Prantsusmaale
Suur Prantsuse revolutsioon (1789 – 1799) 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: I ja II seisuse (3%) privileegid III seisuse (97%) maksukoormus b) Poliitiline kriis: Absolutism kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi c) Rahandus- ja majanduskriis: riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) maksude tõstmisega rahva elu halvenes ikaldusaastad (1787 ja 1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni: GENERAALSTAADID I, II ja III seisus ▼ III seisus lahkub ja moodustab RAHVUSKOGU ▼ RK-ga liitub osa aadlikke ja moodustub ASUTAV KOGU Võttis vastu I põhiseaduse GS – seisuste esinduskogu (5.mai 1789)
Mademoiselle suhted määrab kindlaks Madalmaade Kuningriigi statuut. Monarhia Hollandis Ta on föderaalne monarhia, mille riigipea on Madalmaade kuningas. Madalmaade Kuningriigi statuut on Kuningriigi põhiseadus. Nn Hollandi põhiseadus on statuudile allutatud ning kehtib ainult Hollandi kohta. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim. Kuningriigi seadusandja koosneb Generaalstaatidest ja Kuningriigi valitsusest. Monarhia Hollandis Madalmaade Kuningriik on föderaalne monarhia. Riigipea on Hollandi kuningas. Holland on Euroopa Liidu täisliige. Holland on detsentraliseeritud unitaarriik, mille valitsus koosneb kuningast ja (Hollandi) ministrite nõukogust. Rahvast esindavad Generaalstaadid, mis koosnevad esindajatekojast ja senaatoritekojast. Maa on jaotatud 12 provintsiks Kuninga võimkond Statuudi järgi kuuluvad Kuningriigi võimkonda:
Gooti stiil Valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII XVI sajandil, Kesk- ja Põhja- Euroopas kuni XV sajandini, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar. Trubaduur Keskaegne rüütlilaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud armastuskuulet. Müsteerium Kiriklik näitemäng. Algul kandisid neid ette, preester ja kooripoisid, kirikus altari ees. Domeen Kuningale otseselt alluv maavaldus Prantsusmaal. Generaalstaadid Seisuslik esinduskogu, kuigi generaalstaatidest ei kujunenud välja sellel perioodil tõelist parlamenti, aitasid nad kaasa keskvõimu tugevdamisele. Hastingsi lahing Toimus 1066 .aastal. Kuningas William lõi puruks anglosaksid ja võim läks võõraste kätte. Hiljem anti Williamile sellepärast nimi vallutaja. Suur Vabaduskiri Anti välja 1215 aastal. Ladina keeles on see Magna Charta Libertatum. See määras kindlaks linnade, feodaalide kui ka vaimulike maksud ja õigused. See piiras ka kuninga võimu.
PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1. Prantsuse revolutsiooni põhjused (TV 56) ja algus. · 1788. aasta ikaldus, halb elatustase · Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud, jagunemine 3ks seisuseks · Rahulolematus kõrgete koormistega · Rahulolematu rahvas hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789 vallutati monarhia sümboliks olnud Bastille'i kindlus 2. Generaalstaatidest Asutava Koguni. Asutav kogu koosnes 3st seisusest: · I vaimulikud · II aadlikud · III kõik muud (lihtrahvas) Kuna III seisus moodustad 98% rahvastikust, kuulutas ta end 17. juuli 1789. a Rahvuskoguks, osad saadikud teistest seisustest ühinesid ning moodustati Asutav Kogu (töötas välja põhiseaduse). 3. Ümberkorraldused revolutsiooni esimestel aastatel. TV 59 · Kuningas tunnistas Asutava Kogu poolt välja antud seadusi
1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versailles's. 1. Vaimulikud 2. 2. Aadlikud
Kaugele minev oli kolmanda seisuse nõue, et lammutataks aadli lossid, mis ei ole piirikindlused, ja keelataks duellid. Kolmanda seisuse raames esindatud kodanlus taotles kaubanduse vabadust, kuid nõudis tsunftide kaitset. Hoopis radikaalne oli kolmanda seisuse nõue, et kehtestataks põhilised seadused, nagu kunagi olid olnud Prantsusmaale asunud frankidel. Toetati tugevalt kuningavõimu. Esitatud taotlused jäid seekord siiski rahuldamata. Generaalstaatidest ei tekkinud parlamenti, nad saadeti laiali ja edaspidi seisuste esinduse kokkukutsumisest hoiduti. 4 Liiga noor ja väheste teadmistega Louis XIII usaldas valitsemise oma sõbrale Luynes'ile, kes ei suutnud vältida ei uusi kodu-ja ususõdu ega Prantsusmaa mõju kadumist välismaal. Saksamaal oli vahepeal puhkenud Kolmekümneaastane sõda (1618). Palatiinist (kuninga asetäitja, ühtlasi ülemkohtunik ja vägede ülemjuhataja)
brosüüri "Mis on kolmas seisus?" Mai alguseks olid generaalstaadid valitud ning ühtekokku oli saadikuid umbes 1150 ehk veidi vähem kui algselt plaanitud. Enamik kolmanda seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka vaimulikke ja aadlikke, ning suur osa vaimulikest pooldas reforme, liberaalseid aadlikke oli aga vähem kui kolmandik. Nii oli reformide läbiviimiseks vajalik, et igal saadikul oleks oma isiklik hääl. Revolutsiooni käik Generaalstaatidest Asutava Rahvuskoguni Maikuus kogunenud generaalstaatidel oli seisuste vahel algusest peale suuri lahkhelisid ning kolmas seisus otsustas selleks, et vältida reformide läbikukkumist ning murda vana kord (ancién regime), end ainsaks rahva esinduseks kuulutada. See otsus sündis peale seda, kui kuningas ja teised seisused olid üpris selgelt mõista andnud, et mingeid suuri muudatusi ei tohiks tulla ning põhiline oleks ikkagi vaid maksude kinnitamine. Seetõttu otsustas kolmas seisus end 17
Valdused säilivad Ajalugu Page 41 Kordamisküsimused 16. aprill 2010. a. 10:54 Absolutism louis 13 ja 14 Reformid Merkantilistlik maj pol Kuningad Kuulus rev Ratsionalism emperism Valgustajad Valgustatud abs. Venemaa ref Ajalugu Page 42 Prantsuse revolutsioon 21. aprill 2010. a. 13:48 Esinduskogus: 1. Seisus 300 häält 2. Seisus 300 häält 3. Seisus 600 häält Kolmas seisus eraldus generaalstaatidest. Tekkis rahvuskogu. Asutav kogu 1789- Kaotati seisused Riigistati kiriku maa Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon Maksustati teine ja esimene seisus ka Konstitutsooniline Seadusandlik kogu - parlament Seadusandlik võim Täidesaatev kuningal, kohtuvõim kohtul 1792-93 rahvuskonvent (soo, zirondiinid, jakobiinid) 1793 jakobiinid 1794 kuningas hukati Direktooriumi periood 1795-99
- Oskuslik poliitik, kes teeb sõdadele lõpu I 1593 asutub kat. usku II 1598 Nantes edikt (kuni 1629,1685): Prot. tagati südametunnistuse vabadus, Piiratud kultusevab. oma provintsides, Pol. võrdõiguslikus Kindlus.tugipunktid (riik riigis:100) III 1593 Rahu Hispaaniaga (Jesuiidid) - Prantsusmaal hakkas arenema uusajale iseloomulik ,,Ühtne rahvusriik" ja tugev keskvõim. - Absolutismi algus: H IV soovis teha Prantsusmaa kuningavõimu sõltumatuks: kat.kirikust, riigiseisustest (Generaalstaatidest = riigipäev) Parlamentidest (kohtuorganid) - HIV ei kutsu kokku riigipäeva (21.a) - Merkantilism, koloniaalmajandus. (1608 Quebec) Manufaktuurid - Maksusüsteemi ei reformita: aadli maksuvabadus, riigimaksud talup., efektiivne maksukogumine. - riigikassas kullareserv - välispol. liitlased saksa protestan. ja türklased - Rahvalik kuju. 3. Kardinal Richelieu (val. 1624-42) - Loius XIII (1601-43, valitsejaks 1610) - Viimane riigipäev 1614 (järg 1789)
ja oli inflatsioon. Palgatud rahandusministrid (Turgot, Necker) üritasid läbi viia reforme, et tuua riik kriisist välja, kuid kahjuks kukkusid reformid läbi (põhjuseks võiks lugeda muuhulgas ka ikaldusaja kokkulangemist reformide läbiviimise ajaga). Samuti oli Prantusmaa pidevates väliskonfliktides, mis nõrgestasid kriisis riiki veelgi. 5.mail 1789 kutsuti kokku generaalstaadid, et leida väljapääs raskest olukorrast. III seisus lahkus generaalstaatidest ning kuulutas end Rahvuskoguks (hiljem nimetati see ümber Asutavaks Koguks). Rahvuskoguga liitus ka suur osa I ning II seisusest (aadlikud ja vaimulikud). Kavatseti väljastada põhiseadus ning loobuti seisuslikest eesõigustest. Pariisis olid ulatuslikud rahvaülestõusud, loodi Rahvuskaart (eesotsas Lafayette). 14. juulil 1789 vallutati Bastille kindlus ja sellega oli ka revolutsioon alguse saanud. Bastille vallutamine
annaabi.ee 
