[email protected] 2. november 2016. Budismi põhimõisted Dharma – seadmus, Õpetus Sangha – budistlik kogudus Tripitaka – Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid) Suutra – „juhtlõng“ Tantra – (sala)õpetus Neli üllast tõde Kaheksaosaline tee Sansaara – ümbersünniahel Karma – teo ja tagajärje seadus Nirvaana - vaibumine Buddha nimed: Buddha - Virgunu Siddhartha Gautama Sakyamuni – Õpetlane sakya hõimust Bodhgaya „Virgumise koht“ linn Põhja-Indias Nn „usutunnistus“: Buddham saranam gacchami – Buddha kaitse alla lähen Dharmam saranam gacchami – seadmuse kaitse alla lähen sangham saranam gacchami – koguduse kaitse alla lähen Voolud: hinajaana – Väike sõiduk (Vietnam, Tseilon, Nepaal) mahajaana – Suur sõiduk, kus aitab boddhisattva – „Hüvesõber“ (Kaug-Ida, Kagu- Aasia, Tiibet) vadžrajaana – Teemantsõiduk (õpetaja juhatusel saab vabaneda samas elus) T...
Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (asuvad väljaspool seisusi, aga neist madalamal) Islam (ar aslāma allutab end) Imaam, mulla – islamis eespalvetaja Mufti – islamis vaimulik kohtumõistja Kaliif (ar järglane) islamis kõrgeim vaimulik tiitel Rabi – judaismis õpetaja, kogudusevanem ja pühakirjaseletaja Laama – tiibeti k. bla-ma õpetaja Dalai-laama – mongoli k. ookean-õpetaja; (tiibeti geluk-budismi kirikupea) Residents tänapäeval: Dharamsala Põhja-Indias Olulisi tähendusi Teokraatia (kr theos Jumal + kratos võim) vaimulik valitsus; sakraalne kuningavalitsus vanaaja riikides, aga tänapäeval ka Vatikanis Tsesaropapism (ld Caesar + pāpa isa) keiser on samal ajal kirikupea (Bütsants; Venemaa keisririik alates Peeter I-st) ’Kr theos, ld deus , sanskr deva - jumal Messias – hbr māšiah Salvitu
Toome,Martti Kalda, Alari Allik, Rein Raud). Samuti oli, tulevikus toimuvat silmaspidades, oluline see, et 70.-ndate paiku sagenesid teadlaste uurimisekspeditsioonid ja budismijärgijate nn. palverännakud NSVL nendesse piirkondadesse, kus oli veel säilinud elav budistlik keskkond, traditsioon jakultuur. 70.-ndatel käidi sel eesmärgil peamiselt just Burjaatias ja Burjaadi Autonoomses Rahvusringkonnas, kus veel olid alles kaks gelukpa (gelugpa,gelug-pa, geluk, gelug, geluk-pa) traditsiooni esindavat budistlikku kloostrit Ivolginski (Ivolga) datsan ja ajalooline Aginski (Aga) datsan), mis kogu NSVLterritooriumil olid sel perioodil ainsatena veel tegevad. Karl Tõnissoni poolt toodud budistlik gelukpa traditsioon oli Eestis selleks ajaks juba kaotanud oma järjepüsivuse. Sel perioodil kujunesid traditsioonilisteks nn. Orientalistikapäevad, mis tolleaegse Tartu Riikliku Ülikooli juures asuva orientalistikakabineti (juba 1956
saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tiibeti usundid Tiibeti esimene samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7. saj kuningas Songtsen Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8. saj. Nimekamad budistlikud õpetlased olid Atsa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad Tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai-laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso. Jaapan: sintoism Jaapanlaste rahvususundi nimetus tuleneb sõnast sinto `jumalate tee'. Sintoism on muistne polüteistlik loodususund, kus tähtsal kohal on jumaluste, loodusvaimude ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit
kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul. Tiibeti usundid Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 1955 Hiina ning dalai laama oli sunnitud 1959. a. põgenema Indiasse. Demokraatlik maailm ei ole Tiibeti annekteerimist tunnustanud ja tiibetlastele on dalai laama endiselt oma maa vaimne ja poliitiline juht. Jaapan: sintonism Jaapanlaste rahvususundi nimetus tuleneb sõnast sinto 'jumalate tee'
seda tuleb arendada Vadzrajaama · Teemantsõiduk · Kõige rohkem tiibetis ja jaapanis( Shingon) · Laamad Tülkud , tulkud, rinpotsed Tiibeti pudism · Om mani parme hum · Om mani peme hung · Njingma Vana koolkond- punamütsilised Tõi sinna Padmasabhava Dzogtsen teadlikus Tiibeti surmaraamat ( tiibeti surnute raamat , ,, vabanemine kuulmise abil vaheolust) · Geluk(gelukpa) Vooruslikud kombed kollamütsilised 15.saj 5. Dalai laama Hgavang Lobsang Gjatso( 1617 1682) tiibeti ilmalik valitseja Dalai laama Tenzin Gyatso 1935. 1959 eksiili Pantsen laama o Sünd 1989 o Hiina RV Mahajaana chan budism · Dhyana mõtlus, meditatsioon · Virgumise vahetu edasiandmine
- Mõjutavad väge - Jaguneb koolkondadeks (njangma): Punamütsiliste koolkond o ,,vana koolkond" o Buddha õpetas, et õpetama peab vastavalt võimetele o Kõneles nii, et kõik mõistsid o Ei armasta maagiat o Dzogtsen o Tiibeti surmaraamat ritualiseeritud (segadusse sattumine) Hing ei kao kohe inimese juurest pärast surma Geluk o Kollamütsilised o 15.saj o Dalai laama ookeanitaoline laama (kalliskivi võitev suuraare) o Vaimulikud juhid said 17.saj Tiibeti ilmalikeks valitsejateks Demokraatia Poliitiliste kombinatsioonide tulemusel saadi o 2 Dalai laamat hakkab olema pärast Tenzin Gyatso (kes on praegu selle õpetuse õpetaja)
annaabi.ee 
