Kuidas defineerida haruldust? Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis vm). Väikesed populatsioonid – nt tippkiskjad Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega? Kalduvus kiiresti kahaneda: ● Lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetilise mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid ● Demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu ● Keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate looduskatastroofide (tulekahjud, tormid, põuad jne) tõttu Allee efekt – kui isendite tihedus populatsioonis langeb allapoole teatud taset, siis väheneb
Kuidas defineerida haruldust? Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis vm). Väikesed populatsioonid nt tippkiskjad Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega? Kalduvus kiiresti kahaneda: - Lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetilise mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid - Demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu - Keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate looduskatastroofide (tulekahjud, tormid, põuad jne) tõttu
Väljasuremiskünnis - mõiste looduskaitsebioloogiast, millega seletatakse liigi, populatsiooni või metapopulatsiooni sellist arvukust, mille juures tõenäoliselt arvukus järsult langeb. Väljasuremiskünnisele jõutakse nt populatsiooni oluliselt mõjutava ökoloogilise teguri muutumisel, nt elupaikade kadumine. Kordamisküsimused: Millised tegurid ohustavad väikesi populatsioone? Väikestel populatsioonidel on kalduvus kiiresti kahaneda peamiselt kolmel põhjusel: 1. lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetiline mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid. 2. demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu. 3. keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate looduskatastroofide (tulekahjus, tormid, põuad) tõttu. Geetilise mitmekesisuse kadu geenetilise mitmekesisus on vajalik selleks, et populatsioonid
§ Ristumist takistab ka ruumiline eraldatus ehk geograafiline isolatsioon. Näiteks erinevate liikide levilad võivad olla üksteisest kaugel, levilad võivad olla eraldatud veekogudega. § Liigiteke algab väikese organismirühma eraldumisega lähteliigist. Isolatsiooni sattunud organismirühma geenifond erineb enamasti lähteliigi omast st pole kõiki neid alleele ja alleelide vahekord pole sama. See on tingitud geenitriivist. Organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Edukamateks osutuvad isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujundamiseks. Need annavad rohkem järglasi. Et uus liik püsima jääks, peab tõusma arvukus ja suurenema levila. § Liigitekke peamisteks teguriteks mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Ø Makroevolutsioon § Makroevolutsioon on liigist kõrgemate organismirühmade teke.
jääb, väheneb liigi elujõulisus järsult). Teine def: on elupaikade kriitiliselt väike hulk: kui elupaiku veel vähemaks jääb, siis liigi elujõulisus väheneb järsult. Kordamisküsimused: 1) Millised juhuslikud ja deterministlikud (sellest lähtuvad) tegurid ohustavad väikesi populatsioone? Väikestel populatsioonidel on kalduvus kiiresti kahaneda peamiselt kolmel põhjusel: 1. lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetiline mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid. 2. demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu. 3. keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate looduskatastroofide (tulekahjus, tormid, põuad) tõttu. Geetilise mitmekesisuse kadu geenetilise mitmekesisus on vajalik selleks, et populatsioonid
Põhiprobleemid, millega mol evo tegeleb: Uuritakse liikidevahelisi erinevusi ja polümorfisme. Põhjustajateks on mutatsioonid – evolutsiooni seisukohalt on olulised ainult pärilikud mutatsioonid. Kui selline mutatsioon tekib ja on kahjulik, kõrvaldatakse see LV poolt, kui aga kasulik siis fikseerub. Osad muutused on juhuslikud ja mille fikseerumine sõltub geenitriivist. Molekulaarsed muutused on fenotüübi tasemel sageli märkamatud, morfoloogiline muutus kajastub fenotüübis. Morfoloogilise tunnuse järgi evolutsiooni uurida võib olla eksitav konvergentsi tõttu ehk samades elutingimuses elavad evolutsiooniliselt erineva päritoluga organismid võivad mõnede tunnuste alusel sarnastuda. Molekulaarse evolutsiooni uurimine annab võimaluse puuduoleva info leidmiseks,
Pidev inbriiding mõjutab kõige tugevamini loomade elujõudu ja sigimist. Kasvule on inbriidingu mõju mõõdukas ja keha proportsionaalsusele madal. Inbriidingu kasutamise tagajärjel tekkivaid negatiivseid muutusi nagu sigivuse langus, pärilike defektide ilmnemine, produktiivsuse vähenemine jne. nimetatakse inbriidingudepressiooniks. See võib olla erinevatel inbredliinidel erinev, olenevalt populatsiooni suurusest ja seeläbi ka juhuslikust geenitriivist. Homosügootsuse tõusul on ka positiivseid külgi. Homosügootsed isendid annavad ühtlikuma ja vähem varieeruva järglaskonna, sest nad pärandavad kõikidele järglastele samu alleele, mistõttu tunnuste lahknemist ei toimu. 4.7. Välisaretus ehk autbriiding ja heteroosi mõiste Vastandina homosügootsuse suurenemisele populatsioonis inbriidingu korral suureneb autbriidingu ehk välisaretuse puhul populatsiooni heterosügootsus
annaabi.ee 
