= 4N m =4 ÷ + Ne- efektiivne popul maht Nf- emasloomade arv Nm- isasloomade arv ü õ õ = 1÷ 2 f. Selektsioon ehk valiku eesmärgiks on suurendada populatsiooni soovitud omadusi määravate alleelide sagedust soovimatuid omadusi määravate alleelide sageduse arvel (nende samaaegse vähendamisega) ·Valik on üks kõige efektiivsemaid geenisagedust mõjutavaid faktoreid. Valik ehk selektsioon ·Valikuga ei ole võimalik luua uusi alleele (need võivad moodustuda ainult mutatsioonide teel), ·valikuga muudetakse lähtepopulatsiooni alleelisagedusi; alleelisageduste muutus toob endaga kaasa ka genotüübisageduste muutuse. ·Selektsiooniga eemaldatavat osa mingi genotüübiga loomade hulgast populatsioonis, võrreldes teiste genotüüpidega, nimetatakse selektsioonikoefitsiendiks s. Valik ehk
44. Mis on populatsioon, mis on geeni- ja genotüübisagedus? Populatsioon- ühte liiki kuuluvate ja omavahel vabalt paaruvate isendite kogum teatud territooriumil, mis on eraldatud teistest sama liigi isendite kogumitest mõne isolatsioonivormiga. Genotüübisagedus on teatud genotüübi osakaal kõigi antud alleeli genotüüpide hulgas, mis populatsioonis esinevad. Sarnaselt genotüübisagedusele on võimalik leida ka geenisagedus. 45. Kuidas arvutada geenisagedust genotüübisageduse põhjal? Millisel juhul on seda võimalik teha? Tuleb leida huvipakkuvate geenide arv populatsioonis ja arvutada selle osakaal analoogsete geenide koguhulgas. 46. Juhusliku e vaba ristumise olemus. Puudub partnerite valik fenotüübi järgi. 47. Kuidas on seotud vanempõlvkonna geenisagedus ja järglaspõlvkonna genotüübisagedus homosügootse ja heterosügootse genotüübi sagedust silmas pidades (võib väljendada sümbolites)?
Populatsioon - ühte liiki kuuluvate omavahel vabalt ristuvad isendite kogum teatud territooriumil. Teistest populatsioonist on eraldatud mõne isolatsioonivormiga (jõgi). Populatsiooni tunnuseks on suhteline püsivus. Genotüübisagedus – teatud genotüübi osakaal kõigi antud alleeli genotüüpide hulgas, mis populatsioonis esinevad. Geenisagedus – teatud geeni osahulk populatsioonis kõigi analoogsete geenide koguhulgas. 45. Kuidas arvutada geenisagedust genotüübisageduse põhjal? Millisel juhul on seda võimalik teha? q=r + h/2, kus q on geenisagedus, r homosügootse genotüübi sagedus, h heterosügootse genotüübi sagedus. Kui igale genotüübile vastab kindel fenotüüp. Kui tegu on retsessiivse geeniga, siis heterosügoodid homosügootsetest kaksikdominantidest ei erine. Tuleb rakendada muid meetode. 10. 46. Vaba ristumine Puudub partnerite valik fenotüübi järgi
teistest riikidest või teistest piirkondadest (autbriiding). Nii võib immigratsiooniks lugeda taani punast ja hollandi mustakirjut tõugu veiste importi Eesti vabariiki vastavalt eesti punase ja eesti mustakirju tõu piimaproduktiivsuse parandamise eesmärgil. Immigratsioonina võib vaadelda ka intensiivset tõuloomade müüki mõnest väljapaistvate jõudlusomadustega karjast antud piirkonna teistesse karjadesse. 4.3 Valik ehk selektsioon Valik on üheks efektiivsemaks geenisagedust mõjutavaks faktoriks. Ainult siis, kui kõikidel isenditel populatsioonis on võrdne võimalus anda järglasi, püsib populatsioon geneetilises tasakaalus. Kui aga mõnel genotüübil on võimalus rohkem paljuneda kui teistel, võivad geenisagedused populatsioonis muutuda. Valikuga suurendatakse soovitud omadusi määravate alleelide sagedust populatsioonis soovimatuid omadusi määravate alleelide sageduse arvel.
geenis põhjustab, või vaadata ekspressioonikiibi tulemusi, kuidas haigetel ja kontrollidel geeni ekspressiooni tase erineb. Linkage analüüs on hea meetod Mendeli tüüpi haiguste kindlaksmääramisel perekonnas. Vaadatakse rekombinatsiooni esinemist ning alleelide jagunemist. Linkage analüüsi eesmärgiks on uurida, kas geneetiline marker on seotud meid huvitava tunnusega. Parametric linkage analysis – vaja tunnuse kohta midagi teada, kas X-liiteline, retsessiivne, ka geenisagedust ning geeni penetrantsust. Non-parametric – pärilikkuse mustrit ei tea. 55. Genoomi varieerumine, SNP markerid, haplotüübid ja haploblokid. Komplekshaiguste eelsoodumusgeenide kaardistamine ja identifitseerimine, kaksikute ja adoptsiooniuuringud, aheldusanalüüs (linkage analysis), assotsiatsioonianalüüs ja aheldumise mittetasakaalulisus LD (linkage disequilibrium). Kogugenoomi assotsiatsiooniuuringud (GWAS). Lähedalasuvate lookuste pärandumine toimub blokkidena.
Jne. Tõenäosus ellu jääda on genotüübi kohanemus (fitness). Siin on eelduseks, et kõik ellujäänud isendid annavad võrdse hulga järglasi. Kui s on vähegi märkimisväärne, peaks LV elimineerima a alleeli ja jätma alles vaid A. Selle tulemusena muutub populastioon homosügootseks ja satub muidugi HWT seisundisse. Selle kohta kasutatakse ka väljendit: A alleel fikseerus. Kui s on 0, siis on süsteem samuti HWT’s. Kui kiiresti erinevus kohanemuses muudab geenisagedust? Nende avaldiste tuletamine on lihtne aritmeetika ja üks lõpptulemustest väljendub alljärgnevalt. Olgu D p geen A sageduste vahe kahe põlvkonna vahel. Siis: spq2 D p = ------------- 1 - sq2 Nii näiteks, kui meil oli p=q=0.5 ja aa indiviidide kohanemus on 0.9 (s=0.1), st. AA ja Aa kohanemus on 1 (a on retsessiivne), siis geenisageduse erinevus järgmises põlvkonnas muutub (0.1 x 0.5 x (0.5)2) = 0.0128. Ja A sagedus kasvab seega kuni 0.5128.
annaabi.ee 
