latrans). Põhja-Ameerikas levinud halli hundi alamliiki mehhiko hunti (Canis lupus baileyi) ohustab hübridiseerumine koiotiga. Kuid mil moel võib hübridiseerumine hundiasurkonna ohtu seada? Paljud koeratõud võtavad haigusi üsna kergesti vastu - ilmekas näide selle kohta, et inimese aretustööl koduloomadega on oma tagajärjed. Samas hundid on pika aja jooksul väga hästi kohastunud keskkonnaga kus nad elavad, sealhulgas ka mitmesuguste haigustekitajatega. Kui koera geenikombinatsioone satub ristamise tõttu rohkelt hundipopulatsiooni, võib seesugune hübriidne asurkond kergemini haigestuda ja populatsioon ajapikku isegi hääbuda. Huntide ja koerte ristumise tagajärjel tekkinud huntkoerte ulatust Eestis pole täpselt määratletud, kuid arvatavasti tuleb huntkoeri sagedamini ette aladel, kus väga sagedase jahipidamise tõttu on hundi asustustihedus väike ja asurkonna loomulik ülesehitus rikutud. Selle sajandi alguses pärast
vaadeldav geen esindatud ühesuguste tekib ainult homosügootide alleelidega. järglaskonnas. KÜSIMUS Geneetika 30 Leidke pärilikkuse erinevaid teooriaid iseloomustavad printsiibid ja märkige neid tähistavad tähed tabelisse! a) Alleelid paiknevad homoloogiliste kromosoomide samades lookustes. b) Viljastumisel ühinevad emalt ja isalt päritud geenid uuteks paarideks, andes uusi geenikombinatsioone. c) Geenid on põlvkonniti püsivad ja nende toime on üksteisest eristatav. d) Aheldunud geenirühmade arv on võrdne liigi kromosoomipaaride arvuga. e) Geenide ristsiirde sagedus näitab nendevahelist kaugust kromosoomis. f) Tunnused on määratud geenidega, mis antakse põlvest põlve sugurakkude kaudu. g) Geenid asuvad kromosoomides lineaarses järjestuses kindlates lookustes. h) Geenid esinevad alleelsete paaridena, mis sugurakkude moodustumisel lahknevad.
kohale ühe isase kohta suhteliselt rohkem kui väikesed turniirid (joon 2). Kolmas hüpotees väidab, et isased väldivad mänguplatsidel grupiefekti abil vaenlasi, neljas hüpotees aga seda, et just emased eelistavad teatud paiku kui ohutuid, ja selle tõttu ei jää isastelgi muud üle kui koguneda samadesse kohtadesse. Lõpuks on mõned teadlased väitnud, et emased eelistavad turniire, kuna seal on isaste valik suurem ja järelikult ka rohkem geenikombinatsioone, mille hulgast oma järglastele isa valida. Polüandria kujunemise eeldused Polüandria on looduses palju kordi harvem nähtus kui polügüünia. See on kergesti seletatav eespool toodud põhjustega, mis omakorda tulenevad põhilisest sugudevahelisest erinevusest. Ent ometi polüandriat esineb. Millised tingimused seda soodustavad? Üldiselt on polüandriat uuritud veel liiga vähe, et teha väga põhjapanevaid üldistusi. Allpool käsitleme kaht tegurit,
2) Süstemaatilised: a. Rass Ühiste geneetiliste eripäradega populatsioonide kogum b. Alamliik Liigi tekkes juba uue liigi kujunemise teele asunud organismi rühm Muutused: 1) pärilikku muutlikuse tekitamine organismirühmas. a) mutatsioonid b) geenivool 2) muutlikkuse kinnistamine põlvkondade vältel. a) looduslik valik( valik ei tekita uusi alleele ega geene) b) valik eristab sobivamaid geenikombinatsioone paljunemiseks vähemsobivamatest Liigitekkes saame eristada 4 varianti: 1) Füleetiline esineb väga pika eksisteerimisajaga liikidel. Elukeskkonna järk- ärgulised muutused viivad sujuvalt liigi isendite kohastumuslikule teisenemisele 2) Sümbiontne liigiteke tekib kahe liigi kohustusliku kooseksistentsi tagajärjel (samblikud) 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib kahe eri liigi ristumisel lähtuvalt viljakast
kindlast algusest ja lõpust. Seetõttu on ka kohastumise hindamine suhteliseks või absoluutseks alusetu. Suhtelised on kohastumused, mis tekivad kohastumise tulemusena. Kohastumine toimub organismirühmades. Üksikisend ei evolutsioneeru, järelikult ka ei kohastu. Pealegi algab kohastumine tavaliselt mingi kindla keskkonnateguri toimel. Konkreetne organismirühm ei suuda kohastuda lõputult. Populatsioonigeneetiline materjal ei võimalda sobivaid geenikombinatsioone kujundada kõigi võimalike keskkonnatingimuste suhtes. Samal põhjusel on aset leidnud paljude minevikust teadaolevate organismirühmade väljasuremine. Kohastumise tagajärjel kujuneb organismirühmal tunnus või omadus, mis aitab isenditel olemasolevates tingimustes paremini konkureerida teiste sama elupaika kasutavate organismirühmadega ja püsida oma elukeskkonnas. Uue liigi teke eeldab ka selliste tunnuste või omaduste kujunemist, mis looks ristumisbarjääri
Uuring kummutas müüdia Eesti karude Vene päritolust. Tõestasid ära, et Eesti karud pole Vene päritoluga. Need karud, kes esimestena jääaja lõpus liikuma hakkasid ja kuhugi jõudsid. Need on geneetiliselt omavahel sarnased ja seoses. Inimhõimudega võis samamoodi olla, et esimene rahvastiku laine on hiljem domineerima jäänud. Viljelusmajanduse levik algab kreeka aladelt. Jõuab järk-järgult Kesk-Euroopasse. Põhjapoolses euroopas polnud neid geenikombinatsioone, mis oli lõuna ja kesk- Euroopas. Viljelusmajandus kesk-euroopast alates ei levinud rahvastiku liikumisega, vaid tegemist oli pigem kultuurilise traditsiooniga. Kodulooma pidamine ja maaviljelus levis kultuurilaenuna, mitte rahva rändega. Nöörkeraamikakultuur põhjapoolses Euroopas levib viljelusmajandusega. Kalev Wiiki teooriast lähtuvalt leiti, et ei pruugi levida koos rahvastikuga. Nöörkeraamika levis ka pigem kultuurilaenuna. Ühtlasi Kalev Wiik käis välja
annaabi.ee 
