5) Tugevalt happelise rühmaga polüsahhariidid a. Furtsellaraan, karragenaan, modifitseeritud tärklis b. Väga lahustuvad vees c. Moodustavad kõrge viskoossusega lahuseid 6) Modifitseeritud polüsahhariidid a. Derivatiseerimine neutraalsete asendajatega b. Derivatiseerimine happeliste asendajatega Üksikud polüsahhariidide näited 1) Agar Lahustumatu külmas vees Üks võimsamaid geelistajaid (0,04%) 2) Alginaadid Leeliselises vormis on vees lahustuvad Võimas paksendaja, stabiliseerija ja geeli-moodustav aine 3) Karragenaanid a..1. Agar ja agari-tüüpi polüsahhariidid a..2. Karragenaan ja sarnased polüsahhariidid Peamised fraktsioonid on - ja -karragenaan. Lahustuvus vees suureneb sulfaadi sisalduse suurenemisega ja anhüdroksüsuhru-jääkide vähenemisega
taimeekstrakte, võidakse kasutada tööülessannetest lähtuvalt. Liigitatakse: 1. selektiivsööde võim kiiresti eristada üht mikroobi teisest. 2. diferentsiaalsööde võim kiiresti eristada üht mikroobitüve teisest. 3. Rikastussööde ?. Konsintentsi järgi liigitatakse 1. Vedelsööde kasut dehüdreeritud toitepuljongi ekstrakti, mis sis lihaekstrakti või perrooni. 2. Tardsööde on lis geelistajaid, kasut agar agarit. Geelistajat 1,5- 2% 3. poolvedel sööde geelistaja konsentratsioon madal 0,7- 0,8%. Külviviisid: joonkülv- külvamine külviaasaga siksak või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasut tihti mikroobide puhaskülvi eraldamiseks. Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse
3) Rikastussööde – tingimused teatud bakterite kasuks. Lisatud on vastavaid toitained, mida kasutavad mikroobid. Konsistentsi järgi: 1) Vedelsööde – kasutatakse defidreeritud toitepuljongit, mis sisaldab lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde – agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne želatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed – seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2-0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine – külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv – külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda
tööülessannetest lähtuvalt. Liigitatakse: 1. selektiivsööde võim kiiresti eristada üht mikroobi teisest. 2. diferentsiaalsööde võim kiiresti eristada üht mikroobitüve teisest. 3. Rikastussööde ?. Konsintentsi järgi liigitatakse 1. Vedelsööde kasut dehüdreeritud toitepuljongi ekstrakti, mis sis lihaekstrakti või perrooni. 2. Tardsööde on lis geelistajaid, kasut agar agarit. Geelistajat 1,5- 2% 3. poolvedel sööde geelistaja konsentratsioon madal 0,7- 0,8%. Külviviisid: joonkülv- külvamine külviaasaga siksak või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasut tihti mikroobide puhaskülvi eraldamiseks. Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8
3) Rikastussööde tingimused teatud bakterite kasuks. Lisatud on vastavaid toitained, mida kasutavad mikroobid. Konsistentsi järgi: 1) Vedelsööde kasutatakse defidreeritud toitepuljongit, mis sisaldab lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne zelatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2- 0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse
3) Rikastussööde tingimused teatud bakterite kasuks. Lisatud on vastavaid toitained, mida kasutavad mikroobid. Konsistentsi järgi: 1) Vedelsööde kasutatakse defidreeritud toitepuljongit, mis sisaldab lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne zelatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2- 0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse
annaabi.ee 
