praeguse plaani kohaselt 1200 km pikk. Uuritud on erinevaid võimalikke ehitusmarsruute. Gaasitoru on 48-tolline, paralleelselt ehitatakse kaks torujuhet, mis võimaldab transportida 55 miljardit m3 maagasi aastas. Tegijafirma on Nord Stream AG. Projekti alustasid Gazprom ja Neste 1997. aastal. Hiljem ühineti North Transgas Oy-ks. 2006. aastal muudeti firma nimi Nord Streamiks. Saksa partner projektis oli Ruhrgas. Hollandi Gasunie ühines 2007.aastal. Gaasijuhe läbib: Gaasijuhe pidi läbima Põhjamaade majandustsoone ning ulatuslik uuring toru võimalikkuse kohta toimus 1998. aastal. Projekt on väga probleemne nii keskonna, poliitika kui ka rahvusliku julgeoleku tõttu. 2002. aastal võeti vastu plaan projekti elluviimiseks. 2005. aastal müüs Fortum (Neste) oma osaluse Gazpromile ning Gazpromist sai North Transgas Oy 100% omanik. 2005. aasta septembris kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON alla eellepingule
North Transgas ainuomanik. Gazpromi ainuprojekt, ehitusega alustati Leningradi oblastis 2005. aasta augustis, gaasitrassi nurgakivi pidulik panek toimus 9. detsembril 2005. a. Babajevos. Nord Streami ehitamiseks ja opereerimiseks moodustatud ettevõtte Nord Stream AG registreeriti Sveitsis Zugis 30. novembril 2005. Ettevõtte nõukogu esimees on Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder. Kevadel 2006 otsustati projekti kaasta Hollandi ettevõtte Gasunie. Gaasijuhe hakkab plaani järgi kulgema mööda Läänemerd Viiburist Greifswaldini. Trass peaks koosnema kahest juhtmest kogupikkusega 1220 km. Maagaasivarud, millega torujuhe täita kavatsetakse paiknevad Jamali poolsaarel, Tjumeni piirkonnas, Ob-Tazi lahes ja Stokmani gaasiväljal. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada kompressorjaam. Gaasijuhtme kasutuskestuseks on kavandatud 50 aastat. GAASIJUHTME KASULIKKUS
Kaaluti mitut trassi, sealhulgas selliseid, mis sisaldavad maapealseid osi Soome ja Rootsi territooriumil. 2001. aasta aprillis sõlmisid Gazprom, Ruhrgas, Wintershall ja Fortum gaasijuhtme projekteerimise kokkuleppe. 8. septembril 2005 kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON AG Berliinis vahel alla gaasijuhtme eellepingu. Allakirjutamise juures viibisid ka president Vladimir Putin ja kantsler Gerhard Schröder. Kevadel 2006 otsustati projekti kaasta Hollandi ettevõtte Gasunie. Gaasijuhe hakkab plaani järgi kulgema Babajevost Viiburi kaudu mööda Läänemere põhja Greifswaldini Saksamaal kogupikkusega umbes 1200 km. Juhtme esimene niit võimsusega 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas peaks valmima 2010. Teine sama võimsusega niit peaks valmima 2013. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada kompressorjaam, mille vastu on teravalt võtnud sõna Rootsi peaminister Göran Persson. Gaasijuhtme kasutuskestuseks on kavandatud 50 aastat.
Nord Streami gaasijuhe ja selle peamine mõju keskkonnale Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream kavandab Läänemere põhja Venemaalt Saksamaale ulatuvat gaasitorustikku, mis plaanide kohaselt peaks valmima 2011. aasta teisel poolel. Praegu on Nord Streamis neli osanikku: Vene gaasimonopol Gazprom, Hollandi firma Gasunie ja kaks Saksa ettevõtet E.ON Ruhrgas ja BASF. Merealune gaasitrass annaks 25 aasta jooksul maapealse trassiga võrreldes 15 protsenti kokkuhoidu, sest hooldus- ja ekspluatatsioonikulu oleks märgatavalt väiksem. Kavandatava gaasitrassi pikkus oleks 1220 kilomeetrit ning läbilaskevõime 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Toru kulgeks Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi. Kogu projekt läheks maksma 7,4 miljardit eurot. Konsortsium Nord Stream lõpetas veebruaris gaasijuhtme
kokkuleppe, mille täitmine vajas sobiva poliitilise olukorra teket. 8. septembril 2005 kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON AG Berliinis vahel alla gaasijuhtme eellepingu. Allakirjutamise juures viibisid ka president Vladimir Putin ja kantsler Gerhard Schröder. Rajati ettevõte Nord Stream AG, mis registreeriti Sveitsi linnas Zugis. Kumbki Saksamaa ettevõte sai selles osaluse 24,5% ja Gazprom 51%. Kevadel 2006 otsustati projekti kaasta Hollandi ettevõtte Gasunie. Sellesk loobus kumbki Saksa firma 4.5% aktsiatest. Gaasijuhe kulgeb Babajevost Viiburi kaudu mööda Läänemere põhja Greifswaldini Saksamaal kogupikkusega 1244 km. See läbib Venemaa, Taani ja Saksamaa territoriaalvett ning Soome ja Rootsi majandusvööndit. Juhtme esimene toru võimsusega 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas valmis juunis 2011 ning gaasitransport algas selles 8. novembril 2011. Teise toru ehitus algas maiss 2011 ning peaks valmima 2012
2001. aasta aprillis sõlmisid Gazprom, Ruhrgas, Wintershall ja Fortum gaasijuhtme projekteerimise kokkuleppe. 8. septembril 2005 kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON AG Berliinis vahel alla gaasijuhtme eellepingu. Allakirjutamise juures viibisid ka president 13 Vladimir Putin ja kantsler Gerhard Schröder. 2006 kevadel otsustati projekti kaasta Hollandi ettevõtte Gasunie. Gaasijuhe hakkab kulgema Babajevost Viiburi kaudu mööda Läänemere põhja Greifswaldini Saksamaal kogupikkusega umbes 1200 km. Juhtme esimene niit võimsusega 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas peaks valmima 2010. Teine sama võimsusega niit peaks valmima 2013. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada kompressorjaam, mille suhtes on teravalt võtnud sõna Rootsi peaminister Göran Persson. Gaasijuhtme kasutuseaks on kavandatud 50 aastat.
annaabi.ee 
