Antud juhtumi haigusloos on täheldatud pernitsioosse aneemia manifestatsioon ja diagnosteerimine isiku 35 eluaasta vanuses, mille tõttu teostatakse puuduva vitamiini asendus ravi. B12 hüpovitamonosiga esile kutsutud patoloogia arenemine ja põhjused vajavad selletust. Järgnevalt hakkatakse käsitlema haiguse etioloogiat, patogenees ja füsioloogiat. 3 Pernitsioosne aneemia saaks iseloomustada gastrointestinaal autoimmuunse haigusena, mis viib kobalamiini enk vitamiin B12 malarbsorptsiooniks, millega omakorda esineb megaloblastiline aneemia (Song 2013: 200). Peamiseks etioloogiliseks faktoriks on kroonilise gastriidi korral esinev maoseina limakesta atroofia seoses antikehade aktiivsusega parietaal rakkude vastu. Käsitledes lähemalt, patoloogia väljendub antikehadega indutseeritud H +/K+ ATPaasi ensüümi ja parietaal rakkudega poolt proditseeritud sisemise faktori ehk Intrinsic
The texture of food is influenced by parenchyma cell size, cell wall composition and thickness. The abudance of starch in cell and the shape and sizes of the granules is also important for the food texture. For example it is reported that in potatoes that have higher strach content and closely packed cell arrangement, the fracturability is higher. Cooking or just thermal heating starch leads to an increase of hydrolysis and therefore makes it easier for enzymatic attack in the gastrointestinaal tract. Slide 6 Starch digestion is also different in various foods with diferent components. Proteins that attaches to starch granules may make harder to digest starch. Cooking starch with protein may also reduce effectness of digestion. Protein forms around starch and it is harder to break through to starch. Ohter study found out that adding sodium sulphite to starch can prevent enzyme-resistant polymers that increase the speed of digestion because amylotic enzymes can easily hydrolyse starch
korral, ent juba paari tunni möödudes muutub see mõõtmetelt suuremaks, värvuselt punakaspruuniks ja haavandub. ● Sügelevast punnist tekib paistetanud ja villiline haavand (pahaloomuline karbunkul), mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga. ● Haavand kattub söetükki meenutava musta korbaga. Põrnatõve nahavorm avaldub 3-5 päeva jooksul nakkusest. Ravita sureb umbes 20% siberi katku nahavormi põdevatest inimestest. 2. vorm- gastrointestinaal-põrnatõbi Bakteriga nakatunud loomaliha söömise tagajärjel võib 2-5 päeva möödudes kujuneda põrnatõve soolevorm, mille korral bakterid paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja lümfisõlmi, tekivad raske mürgistus, kõhulahtisus, sisemised verejooksud, haige oksendab verd. ● 1976. aasta augustis haigestus ühes Usbeki NSV rajoonis siberi katku 37 inimest: nad olid kokku puutunud haigete loomadega ja söönud nende tapasaadusi. Katk oli levinud
Väiksemad kui 5 mikromeetrit pääsevad alveoolidesse, kus on makrofaagid. Enamik sissehingatud virione püütakse limaskestas kinni, ripsmed kannavad tagasi neelu – köhitakse või neelatakse alla. Hingamisteedes on lisaks ka lümfoidorganid. NALT – ninaga seotud lümfoidorganid. BALT – mandlid ja bronhidega seotud lümfoidorganid. Samas on kõige sagedasem viiruse sisenemiskohaks. Viirus kasutab retseptorina epiteeli rakke, toimub invasioon ja levib vere või lümfi kaudu. Gastrointestinaal trakt – nakatumine toimub, kui neelatakse toidu või joogiga viirused alla. Nakatutakse mao ja soolte limaskesta kaudu. Kaitsebarjääriks: happeline KK, lima, seedeensüümid on antimikroobse aktiivsusega, sapp ja pankreasenõre, esinevad defensiinid ja antikehad (IgA). Nakatatakse epiteeli ja Peyeri naaste. Rotaviirused ja enteroviirused – happe ja sapi resistentsed. Coronaviirus on küll labiilne, kuid noorloomadel on piim happe suhtes puhvriks. Rotaviiruseid
kuid põletikukolletes ka väikesi võõrkehi ja rakurususid. Eosinofiilsed granulotsüüdid osalevad organismi kaitserekatsioonideks võõrvalkudele, samuti allergia (pidurdavad histamiini eraldumist basofiilidest) ja anafülaksia korral. Basofiilid osalevad histamiini ja hepariini ainevahetuses – põhjustavad allergiliste reaktsioonide korral turset. Lümfotsüütidest Iseärarasused erinevates kudedes Rohkem kui pooled kõigist lümfoidrakkudest paiknevad gastrointestinaal- ning respiratoorsete teede limaskestades - MALT e limaskestadega assotseeruv immuunsüsteem. Tüümussõltuvad lümfotsüüdid – T-lümfotsüüdid, tekivad luuüdi tüvirakkudest tüümuses, kust nad siirduvad perifeersete lümfoidorganite T-tsoonidesse, kus toimub uute T-lümfotsüütide teke. T-lümfotsüüdid kindlustavad rakulise immuunsuse, kuid reguleerivad ka humoraalse immuunsuse kulgu. B-lümfotsüüdid (bone marrow) kujunevad samuti vere tüvirakkudest