GARANTIIKIRI Käesolev garantiikiri (edaspidi: Garantii) on väljastatud [kuupäev], [asukoht] (1) [Garantii andja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Garantii andja), (2) [Garantii saaja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Garantii saaja) ja (3) [Võlgniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Võlgnik) võttes arvesse, et (i) Garantii saaja ning Võlgnik on sõlminud [kuupäev] [lepingu liik]lepingu (edaspidi: Leping) [Lepingu eesmärk, otstarve]; (ii) Garantii saaja nõuab Võlgnikult ...
IX seminar Kõrvalkohustused (käendus, garantii, leppetrahv) Üliõpilane oskab: 1) eristada käendust garantiilepingust, tuua välja nende kahe isikliku tagatise liigi olemuslikud tunnused ja erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada
Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ehk võlausaldaja võib ise valida, kummalt võlg sisse nõuda, ning põhivõlgnik ja käendaja peavad ise omavahel selgusele jõudma. Garantii (mitte segi ajada töövõtu- ja müügigarantiiga) tähendab, et isik võib võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse, et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Erinevalt käendusest saab garantiilepingust tulenevaid kohustusi võtta ainult majandus- ja kutsetegevuse käigus. Käenduse ja garantii olulisim vahe seisneb selles, et käendaja asub nõude korral põhivõlgnikuga võrdsesse seisu ning tal on õigus esitada vastuväiteid. Garantii andja õigused piirduvad aga garantiilepinguga ning tema ei saa esitada põhilepingu kohta käivaid vastuväiteid. Näiteks soovivad tudengitest rahvatantsijad üürida 30
- abstraktne grandipoolne lubadus täita garantiis nimetatud eelduste täitmisel kindlale isikule (võlausaldajale) viimase nõudel kindlasisuline kohustus - garantiid saab anda majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik - mitteaktsessoorne ( vt 3-2-1-89-08) garantiist tulenevad nõuded on juriidilises mõttes garantiiga tagatavast kohustusest täiesti sõltumatud - võlasuhte tuleb üksnes ja ainult garantiilepingust endast - garantiinõuet saab loovutada lahus sellest nõudest, mida garantiiga on tagatud - garantiileping ja sellest tulenev nõue ei sõltu sellest, kas kohustus, mille rikkumise puhuks on garantii antud, on üldse olemas - garantiinõude suurus on põhimõtteliselt sõltumatu tagatava kohustuse suurusest, tagatava kohustuse suuruse muutumine ei mõjuta garantiinõuet - garantiinõuet on võimalik loovutada lahus nõudest, mille
käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune).“ – TsÜS § 138 lg 1 57 Garantii RKRKo 3-2-1-34-13 p 16 Asjaolud: Swedbank Liising Aktsiaseltsi (hageja) hagi Osaühingu Orientor (kostja I) ning Osaühingu Mergo Holding (kostja II) vastu võlgnevuse saamiseks. Õiguslik probleem (loenguslaididelt): Garandi vastuväited: 1) garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide); 2) garantiis antud abstraktse nõudeõiguse tagasi andmise hagi VÕS § 1028 jj alusel, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära Lisaks garantii nõue esitamisele on seatud piirangud. Nõude esitamisega ei tohi kuritarvitada õigusi ega minna vastuollu HUP-iga (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ja VÕS § 6 lg 1) RKRKo 3-2-1-79-16, p 16 - garantiist esitatavad vastuväited Asjaolud:
järgmist. Viidatud sätte lg 2 järgi ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja vastu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Sama sätte lg 3 kohaselt võib garantii andja esitada võlausaldaja vastu üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Garandil on üldjuhul õigus esitada võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide) või esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks hagi VÕS § 1028 jj alusel juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära (vt 5. novembril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 tehtud otsuse p 13). Samuti on kolleegium asunud seisukohale, et üksnes nõudegarantii lepingule tuginemine ei ole