Ta abiellus Hesseni suurvürsti Ludwigi tütre Victoria Alix Helena Louisa Beatrice ´iga, kellega neil oli viis last, neli tütart ning üks poeg. Nikolaid on iseloomustatud väga halva, kuigi püüdlikku keisrina, kes seeeest olnud aga eeskujulik kojamees. Nikolai tragöödia seisnes selle, et ta tahtis olla hea valitseja, kuid ei omanud selleks mingisuguseid võimeid. Ver ine Nikolai 22. Jaanuaril 1905 aastal liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste. Talvepalee ette olid rivistatud tsaariarmee ohvitserid, kellele oli antud käsk tagada kord võimalike rahutuste puhul. Saamata aru, et rahvas oli tulnud palee ette rahumeelsete kavatsustega, avasid ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarkoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem
Sõda hakkas üllatusrünnakuga Venemaa laevastikule Port Arturis. Algusest peale kulges sõda Venemaale suurte kaotustega. Tähtsa osa oma laevastikust kaotatiTsushima lahingus. Sõda lõppes Venemaa täieliku lüüasaamisega. Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu. Sõda mõjus Venemaa majandusele laostavalt. Valitses tööpuudus, töölisklassi kehv seis soodustas revolutsiooniliste ideede levikut. 22. jaanuaril 1905 liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste. Talvepalee ette olid rivistatud tsaariarmee ohvitserid, kellele oli antud käsk tagada kord võimalike rahutuste puhul. Saamata aru, et rahvas oli tulnud palee ette rahumeelsete kavatsustega, avasid ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarskoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud
Sõda hakkas üllatusrünnakuga Venemaa laevastikule Port Arturis. Algusest peale kulges sõda Venemaale suurte kaotustega. Tähtsa osa oma laevastikust kaotati Tsushima lahingus. Sõda lõppes Venemaa täieliku lüüasaamisega. Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu. Sõda mõjus Venemaa majandusele laostavalt. Valitses tööpuudus, töölisklassi kehv seis soodustas revolutsiooniliste ideede levikut. 22. jaanuaril 1905. aastal liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste. Talvepalee ette olid rivistatud tsaariarmee ohvitserid, kellele oli antud käsk tagada kord võimalike rahutuste puhul. Saamata aru, et rahvas oli tulnud palee ette rahumeelsete kavatsustega, avasid ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarskoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei
streikivad töölised marssisid koos oma perekondadega sõjakalt kuid vägivallata Talvepalee peale ja närvilised sõdurid avasid nende pihta tule. Ligi sada inimest sai surma ja paljud veel viga (Tsaari ametnikud täheldasid 96 hukkunut ja 333 vigastatud, valitsusevastased allikad aga väitsid surnuid ja vigastatuid palju rohkem olevat). Marss sai alguse sellest, et kolm töölist olid suurest Putilovi vabrikust vallandatud ning juba niigi tööliste õiguste eest võidelnud preester Georgy Gaponi juhtimisel levis tööliste rahutus mujalegi vabrikutesse ja organiseeriti ülelinnaline protesti demonstratsioon. 3 Meeles peaks pidama ka tõika, et 1905. aasta revolutsioon tõi töölistele küll suhteliselt väikeseid aga siiski käega katsutavaid saavutusi. Esmakordselt tunnustas valitsus tööliste õigust moodustada ametiühinguid ja õigust pidada mittepoliitilisi streike ja ka õigust valida oma esindajaid Duumasse, seda kõike küll suurte piirangutega, mis suurenesid veelgi
tähelepanu oli koondatud sõjale Ja-ga. Haritlasringkondades vohama hakanud rahulolematus, sealt jõudis rahuolematus ka lihtsamate inimesteni. Rev puhkes üsna ootamatult. 1905 jaan esimestel päevadel vallandus streik ühes Peterburi suurimas tööstusev-s Putilovis. Mõne päeva pärast oli streik muutunud ülelinnaliseks, kuna ka paljud teised tehased ühinesid nendega. Streigi juhtimise võtitis enda peale Georgi Gapon (õigeusu kiriku preester). Gaponi algatusel koostati kõikide Peterburi tööliste nimel palvekiri ja anda see isiklikult üle tsaar Nikolai II-le (kellesse rahvas ikka uskus). Palvekirja üleandmine pidi aset leidma 9. jaanuaril 1905. väidetavalt oli sel päeval liikvele läinud ca 14000 inimest. Kuni Talvepaleeni jõudmiseni oli kõik rahulik. Paleeväljakul olid väidetavalt rahva hulgast kostnud mingid lasud. Talvepalee kaitseks üles rivistatud sõdurid avasid rahva pihta tule.
olukord, ametiühingud olid keelatud. Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike omavoli talupoegadelt rendi- ja maakasutamise tingimuste kehtestamise. Ka poliitilise vabaduse puudumine, feodaalkorra jäänused, maapuuds ja rahvuslik rõhumine Algasid 9. jaanuaril 1905 Peterburis toimunud verise pühapäevaga, mille käigus sõdurid tulistasid Peterburi tööliste demonstratsiooni. Preester Georgi Gaponi juhitud töölised tahtsid esitada Nikolai II-le palvekirja seoses Vene-Jaapani sõja tõttu halvenenud elu- ja töötingimustega. Demonstratsioonil osales kümneid tuhandeid inimesi, kuid see oli rahumeelne, inimesed kandsid pühakute ja tsaariperekonna pilte. Nikolai II aga tol päeval Talvepalees ei olnud ning valitsus ei olnud paleed valvavatele sõduritele andnud meeleavalduse suhtes mingisuguseid erijuhiseid.