50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x à pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot Info koondub fotoretseptor à bipolaarne à ganglionirakk; koondumine on töötlus (* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel --) -- Ganglionirakke on erinevaid. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele-tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele + Net dimming detectors: tumedama ala liikumine
· külgmises põlvikkehas ja ajukoores on värvusspetsiifilised rakud VÄRVUSNÄGEMISE TEST http://www.silmatervis.ee/?page_id=299 VÕRKKESTA TSENTRAALLOHK · Võrkkesta allosas on kollatähn (macula lutea) · Kollatähni keskel on võrkkesta tsentraallohk (fovea centralis retinae) · Selles on võrkkesta kihid külgedel ning kolvikesed põhjas Kollatähn · Tsentraallohus võib ühel rakul olla nii bipolaar- kui ganglionirakk · See tagab hea detailse nägemise http://www.brookseyecare.com/index.cfm?fuseaction=eyecyclopedia.main&Criteria=Results&ID=13 NÄGEMISTELG Nägemistelg on kollatähnilt algav ja vaadeldavale esemele suunatud mõtteline joon http://spie.org/x32322.xml Väga kaugel asuva objekti vaatamisel on mõlema silma nägemisteljed paralleelsed Pilgu toomisel lähedale teevad silmad konvergentsliigutuse, s.t nägemisteljed koonduvad eseme suunas
Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x ->pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor ->bipolaarne -> ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid * Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot (* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel --) -- Ganglionirakke on erinevaid. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele-tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele
perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Kui valgust on piisavalt, laseb pupill valguse ainult läätse keskosale. Sissejuhatus psühholoogiasse 12 Reetina töötleb infot, mitte ainult ei reageeri valgusele saates signaale ajusse (madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel, nt. inimesel): * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid * Horisontaalsed rakud võimaldavad fotoretseptorite mõju üksteisele laiemas ulatuses * Amakriinrakud võimaldavad bipolaarrakkude mõju üksteisele * Ganglionirakke on erinevaid tüüpe. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele-tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!)
mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid *Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot Informatsiooni liikumine silmast ajusse: * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga *Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt * Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses paiknemisele reetinal – retinotoopiliselt, s.t. silma
pindala ~16x pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale. 40 Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber- fotoretseptoreid * Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot 41 (* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel --) -- Ganglionirakke on erinevaid. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele- tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste
annaabi.ee 
